Eesti esindab eesistujana Euroopa Liitu üleilmsel kõrbestumise kohtumisel Hiinas

„Oma pinnase hüvanguks on Eesti teinud juba omajagu, mis on maailma mastaabis küll väike, kuid siiski oluline panus üleilmsete pinnaseprobleemide vastu võitlemiseks,“ ütles keskkonnaminister Kiisler ning lisas, et kogu Euroopa Liidu liikmesriikidelt seisukohtade kogumine ning nende esindamine on suur ja vastutusrikas ülesanne. „Seda enam, et Euroopalt oodatakse selle konventsiooni raames palju,“ lisas minister.ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon ((United Nations Convention to Combat Desertification, UNCCD) on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on peatada pinnase kahjustumine ning edendada jätkusuutlikku maakasutust. Sellega on liitunud 196 osapoolt, neist 195 riiki pluss Euroopa Liit, keda esindab sel korral Eesti. 160 riiki on kinnitanud enda mõjutatust kõrbestumisest.Eesti ühines konventsiooniga 2011. aastal. Olgugi et Eesti ei ole mõjutatud riikide hulka end arvanud, pole meie pinnas probleemidest puutumata. Möödunud sajandi metsatööstus ning märgalade kuivendamine on mitmetes piirkondades pinnase viljakust oluliselt langetanud. Ka maavarade kaevandamine on looduslikku keskkonda mõjutanud, põhjustades kaevandatavates piirkondades pinnase degradeerumisele.Eestis on pinnaseprobleemide vastu võitlemiseks tehtud näiteks järgmist:

• Metsade istutamisega ning metsamaade taastamisega panustatakse oluliselt pinnase kahjustumise takistamisesse, kuna taastatakse pinnase uuenemine ning välditakse pinnase uuristuse teket. Samuti panustatakse kliimapoliitika elluviimisele.• Märgalade taastamine kunagi kuivendatud soodes. Sood on lisaks elurikkuse ja puhta vee säilitamisele väga olulised ka kliimamuutuste puhverdajatena. Tänu hapnikuvaesele keskkonnale akumuleeruv turvas seob endas suure koguse süsinikku. Paljudes riikides on enamik soodest hävinenud, Eesti on oma mitmekesise soomaastikuga eeskujulike seas.• Lisaks soode taastamisele, tegeletakse ka karjääride korrastamisega. Üks lahendus on nende metsastamine. Metsastamise tingib ka maa eelnev kasutus, kuna enamjaolt toimuvad mäetööd soo-, raba- ja metsaaladel, mis pärast kaevandamise lõppu sobivadki eelkõige metsana taastada. Ammendatud karjääride metsastamisega alustati Eestis möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Aastas külvatakse ja istutatakse Eesti põlevkivikarjääridesse umbes 170 ha metsa.MIS ON MIS - kõrbestumine

• Kõrbestumine on protsess, mille käigus mullaviljakus väheneb, mullad hävinevad ja viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine toimub kuivadel, poolkuivadel ja poolniisketel aladel.• Põhjusteks inimtegevus ja kliimamuutusest võimenduvad loodusnähtused (põuad, üleujutused). Inimtegevus: maa ülekasutus, ülekarjatamine, metsaraie, valed niisutusvõtted.• Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase degradeerumise tõttu. See on 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võinuks kasvatada 20 miljonit tonni vilja.• Kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest ja üks kolmandik maapinnast (üle 4 miljardi hektari).• Globaalne rahvastiku kasv võimendab probleemi veelgi, kuna piisava toidu kasvatamiseks on vaja uusi maaalasid kasutusse võtta.• 2,6 miljardi inimese elu sõltub otseselt põllumajandusest, kuid 52% põllumajanduseks kasutatavast maast on kahjustunud muldadega.• Probleem ei puuduta vaid Aafrikat, kus kaks kolmandikku mandrist on kõrb või märgalad. Mõjutatud on ka mitmed Euroopa riigid. Nii mõneski Euroopa riigis toimub pinnase degradeerumine oluliselt kiiremas tempos. Näiteks Hispaanias on üks viiendik maast ohustatud kõrbestumisest.• Kõrbestumisega kaasneb sunnitud ränne - kui praegused trendid jätkuvad, peab ligi 50 miljonit inimest oma kodudest järgmise kümne aasta jooksul lahkuma kõrbestumise ja pinnase degradeerumise tõttu.