Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus otsustas muuta maaparandusseadust
Eile otsustas valitsus muuta maaparandusseaduse eelnõus maaparanduse regulatsiooni. Arvestades vajalike muudatuste rohkust on välja töötatud uus seadus. Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest, seda on arvestatud ka eelnõu ülesehituses.
Eelnõus kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.
Olulisemad muudatused eelnõus puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse eelnõus ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.
Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni. Eelnõu kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Maaparandussüsteemi omanikele ühistu asutamisprintsiibis muudatust ei toimunud. Ka ühistu kui eraõiguslik juriidiline isik asutatakse nende omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maaalast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016 seisuga 196.
Arvestades Eesti geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku on maaparandus möödapääsmatu. Tänapäeval on maaparanduses uute süsteemide ehitamise maht väga väike ning praktikas keskendutakse pigem olemasoleva süsteemi korrashoiule.
Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ja püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil 2018, välja arvatud maaparandusühistute registrit puudutav osa, mis jõustub 10. jaanuaril 2019.
Eelnõu EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/396381d0-ce73-4a54-9001-8dd2d732a06d#PDAiMf5T
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele