26. oktoobril toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse koosolekul leiti, et ornitoloogide mure välisriigi jahituristide veelinnujahi korralduses on arusaadav, aga nende pakutud lahenduste osas tuleks ühiskonna eri huvigruppidega pidada veel tõsiseid läbirääkimisi.

- Jahimehed otsivad veelinnujahi kitsaskohtadele lahendusi Foto: Äripäev AS
„Arutasime ornitoloogide petitsiooni ja leidsime, et nende probleemide võimalik lahendus peaks lähtuma eesti jahinduse heast tavast ja arvestama kõikide sihtgruppide, sh maaomanike ja põllumeeste huvisid," selgitas EJS-i president Margus Puust. „Kindlasti taunime jahikülaliste poolt fotode või videote avaldamist sotsiaalmeedias ning sellega kiitlemist, mis pole kooskõlas jahieetika ega eesti jahinduse hea tavaga," lisas Puust.
EJS-i juhatus leidis, et aastas Eestis kütitavate veelindude kogused on marginaalsed ja sellest tulenevalt pole otstarbekas küttimismahtu piirata, seda enam, et nii hallhane kui valgepõsk-lagle arvukus on Euroopas plahvatuslikult tõusnud. Eestis kütitakse aastas kokku ca 10 000 veelindu, samal ajal kui Soomes 400 000?600 000 veelindu. Seoses veelinnujahiga oli eelmisel aastal probleemiks ka see, et väliskülalised kasutasid keelatud elektroonilisi peibutusvahendeid, mille eest karistati kuute inimest. Tänu EJS-i ja jahikorraldajate selgitustööle ei ole sel aastal keskkonnainspektsioon vaatamata intensiivsele järelevalvele ühtegi sellealast rikkumist tuvastanud.
„Eesti on pikkade looduskasutuse traditsioonidega riik ja jahimeestena oleme osanud siiani ulukipopulatsioone, sh ka läbirändavaid veelinde heaperemehelikult ja jätkusuutlikult majandada,“ ütles EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Mis puudutab veelindude ressursi kasutamist, siis tuleb siin lähtuda loodusrahva loogikast, mitte võõrast suurlinna kultuurist imporditud populismist ja emotsioonide ajendist."
„Loodan, et meil kõigil jagub selleks piisavalt tarkust,“ lisas Korts.
Eelnevatel aastatel on Eestis jahireisi ajal jahikülalised teinud fotosid ja videolõike, mis kajastavad detailset veelindude küttimise protsessi ja jahisaagiga uhkustamist välisriikide sotsiaalmeedias. See on tekitanud paljudes inimestes vastakaid tundeid ja arvamusi. Sellest tulenevalt on Eesti ornitoloogiaühing koostanud petitsiooni, kus muuhulgas taunitakse välismaiste jahikülaliste poolt liiga intensiivset küttimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pidevalt suurenev rändlindude arv tekitab igal aastal üha rohkem kahjusid põllumajandusele, märgivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühisavalduses. Üks efektiivsemaid võimalusi kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks on jahipidamine.
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus.
Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.