Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 74 isendit
Esimesel novembril algab hundijahi hooaeg, mille esimeses etapis tohib küttida 74 hunti. „Jaht on suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saab paremini tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Kahjustuste paremaks ohjamiseks ja arvukusnäitajate saavutamiseks on huntide küttimismaht jaotatud 18 ohjamisala vahel. Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas. Huntide arvukuse ohjamise peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.
„Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavuse aasta juurdekasvust, siis vajadusel korrigeerime küttimismahtusid jooksvalt vastavalt laekuvatele seireandmetele. Oluline roll on siin ka jahimeestel, kellelt ootame infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta. Nende andmete alusel saab Keskkonnaagentuur hinnata huntide juurdekasvu ning teha meile ettepaneku küttimismahu muutmiseks,“ selgitas Aimar Rakko.
Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal prognoositakse hundi arvukuse mõningast langust ning seda eelkõige Kesk-Eestis. Languse peamisteks põhjusteks peetakse möödunud jahiaasta kõrget küttimissurvet. Konkreetsed tulemused arvukuse ja piirkondliku jaotuse kohta peaks selguma talve hakul pärast vaatlusandmete laekumist.
Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra suurenenud. Oktoobri keskpaiga seisuga on hundid tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, väikesed kahjud esinesid Lääne-Virumaal ja Põlvamaal ning täielikult puudusid kahjustused Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal.
Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
Hundi küttimismahud ja küttimisandmed on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele