Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Börs: Venemaa on nisu eksporditurul jätkuvalt domineerimas
Nädala börsiuudised: Venemaa nisu piirab Euroopa hinnatõusu; Musta mere piirkonnas soodne ilm; rapsiseemnete hind kukkus; kas piimahinnad hakkavad uuesti tõusma?; naftalepe kergitas nafta hinda, bensiin odavneb.
Venemaa nisu piirab Euroopa hinnatõusu
Head tingimused on taganud olukorra, kus Venemaa on nisu eksporditurul jätkuvalt domineerimas. Talv ei ole veel Musta mere piirkonda ka jõudnud. USA õliseemnete turg on aga vaikselt langema hakanud, sest nafta hinnalangus survestab hindu.
Euroopa Liidu teraviljaturg võib aga vaikselt koos Põhja-Aafrika riikidega impordinõudlusega taastuma hakata.
Selle nädala alguses jõudsid Euronext toidunisu futuurid uue madalpunktini, aga nädala lõpus hakkasid hinnad uuesti tõusma, sest euro tugevnemine on peatunud ning Põhja-Aafrika riigid tegid Euroopast suuri oste. Loodetakse, et Euroopa eksport saab olema järgmistel nädalatel tugevam.
Toidunisu hind kallines nädalaga 0,2 protsenti, 162,5 euroni tonnist. Kolmapäeval langes hind ka 159,25 euroni.
Musta mere piirkonnas soodne ilm
Samas tasub ka märkida, et Musta mere piirkonda pole talv veel jõudnud. Soodne ilmastik aitab eksporditempot üleval hoida, mis peaks Euroopas igasuguse suurema hinnatõusu ära hoidma, ütles CRM AgriCommoditiesi analüütik Benjamin Bodart.
Lisaks sellele pakuvad venelased praegu maailma kõige odavamat nisu ning sellega on võidetud ka egiptlaste südamed. Teisipäeval osteti venelastelt 120 000 tonni nisu. Juba seitsmendat korda järjest ostetakse nisu just Venemaalt.
Kui rääkida 2018. aasta koristuseks külvatud talinisust, siis on ilmastik olnud soodne. Tõsi, näiteks Hispaanias tekitab kuiv ilm probleeme, aga teistes riikides on olukord stabiilne.
Hetkel kuum
USA õliseemnete turg on hiljutistest tippudest taanduma hakanud, sest nafta hind langes. Euroopas on rapsiseemnete hind aga langenud – euro tugevnemine on küll peatunud, aga kurss püsib jätkuvalt suhteliselt kõrgel. Euroopa hindu mõjutas ka USA õliseemnete ja nafta hinnalangus ning Suurbritannia külvipindala suurenemine. Rapsiseemnete hind kukkus 1,7 protsenti, 367,75 euroni tonnist.
USA teiste põllumajandustoormete hulgas odavnes mais 0,4 protsenti ja nisu kukkus 1,9 protsenti. Kummagi buššel maksis reedeks vastavalt 3,5575 ja 4,325 dollarit. Sojaubade hind langes 1,1 protsenti ning buššeli eest tuleb välja käia 9,865 dollarit.
Töötlemata riisi hind tõusis 1 protsendi võrra, 12,54 dollarini kvintalist. Peamiselt on hinnatõusu taga ülemaailmse nõudluse mõningane paranemine ja üleujutused Tais.
Piimahinnad hakkavad uuesti tõusma?
Uus-Meremaa piimafutuuride hind hakkas tõusma, mis võib tähendada, et piimahinnad on põhjast läbi käinud.
Uus-Meremaa täispiima pulbri futuurid on eelmise nädala madalpunktiga võrreldes tõusnud 2,9 protsenti, 2830 dollarini tonnist.
Põhjuseks on peamiselt asjaolu, et ilm on muutunud kuivaks ning arvatakse, et selle tõttu on raske tootmist tõsta. Oktoobris suurenes piimatootmine järsult, sest suvised vihmad said läbi ning tingimused muutusid väga soodsaks.
Oktoobris kasvas piimatootmine eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,9 protsenti. „Nüüd on ilm muutunud kuivemaks ja see seab küsimärgi alla ülejäänud aasta tootmise,“ teatas Uus-Meremaa Keskpank.
Euroopas odavnes kooritud piima pulber 0,2 protsenti, 1475 euroni tonnist. Viimasel ajal on Euroopas hinnad tublisti langenud, sest tootmine on uuesti kasvama hakanud.
Kakao hind langes sellel nädalal 3,5 protsenti, 2049 dollarini tonnist. Robusta kohvi hind langes 3,3 protsenti, 1726 dollarini tonnist.
Naftaleppe pikendamine pani nafta kallinema
OPEC teatas täna, et naftaleppes osalejad on üksmeelselt kokku leppinud tootmiskärbete pikendamises 2018. aasta lõpuni. Pärast seda on nafta hind tõusnud.
Viinis antud pressikonverentsil ütles Saudi Araabia naftaminister Khalid al-Falih, et otsus oli üksmeelne, vahendab MarketWatch. Ta lisas siiski, et naftaleppes mitte osalevate riikide tootmismahtude ja nende muutmise suhtes on olukord veel üksjagu segane.
OPECi liikmed ja organisatsiooni mitte kuuluvad riigid leppisid 2016. aasta oktoobris kokku, et vähendavad tootmist 1,8 miljoni barreli võrra päevas. Lepe hakkas kehtima alates tänavu jaanuarist ning pidi lõppema 2018. aasta märtsis. Uuendatud leppe kohaselt kehtivad kärped 2018. aasta lõpuni.
Nafta hind pärast uudist eriti ei muutunud. Brenti toornafta kallines reedel 0,8 protsenti ja WTI lisas 0,6 protsenti. Tõsi, nädala lõikes odavnes kumbki vastavalt 0,9 protsenti ja 1,5 protsenti. Barrelihinnad on 62,94 ja 57,64 dollarit.
Rotterdami 95 bensiini hind langes 5,9 protsenti, 601,25 dollarini tonnist.
Autor: Mait Kraun, kaasautor
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele