Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiina linnulihaaudiitorid jäid Eesti toiduohutuse alase järelevalvesüsteemiga rahule
27. novembrist kuni 5. detsembrini viibisid Eestis Hiina Rahvavabariigi toidu kvaliteedi järelevalve, inspektsiooni ja karantiini peaadministratsiooni AQSIQ ametnikud, kes tutvusid Eesti linnulihasektori järelevalve ja ettevõtete töökorraldusega. Visiidi põhjuseks oli linnulihatootja Tallegg soov hakata Hiina turule eksportima külmutatud linnuliha.
AQSIQ audiitorid tunnustasid ametnike pädevust ning jäid Eesti järelevalvesüsteemiga esialgsetel andmetel väga rahule ning häid sõnu öeldi ka külastatud laborite kohta. Hiina ametnikud väljendasid veendumust, et Eesti suudab tagada tervisele ohutu linnuliha ekspordi Hiinasse. Lõplikku raportit ja otsust linnuliha Hiinasse eksportimise osas on oodata uuel aastal.
„Hiina ekspordituru avanemine oleks väga positiivne uudis. Hiina on meie jaoks äriliselt hea turg. Kui Eestis tarbitakse rohkem kanafileed, siis hiinlased eelistavad selliseid kanatükke, mille nõudlus Eestis on väike või olematu nagu siseelundid, kanavarbad jne. Eksport Hiinasse aitaks meil linnuliha paremini väärindada ja seeläbi luua head eeldused kodumaise tootmise kasvuks,“ ütles Talleggi tooteid valmistava AS HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.„Uute välisturgude avamine meie toidutootjatele on Veterinaar- ja Toiduameti töös muutunud järjest olulisemaks. Tegeleme selle tööga jätkuvalt mitmel rindel, et aina enamad Eesti toidutootjad saaksid oma toodangut välisturgudele müüa,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.
Järgmise aasta esimeses pooles on plaanis taaskord Hiina audiitoreid võõrustada, et saaks võimalikuks punase kala ja sellest valmistatud toodete eksportimine Hiinasse. Praegu on Eesti toidutootjatele avatud 58 välisturgu..
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele