Kehvema kvaliteediga tehiskala
Pärnu Kalamajaka tegevjuht Indrek Tekko ütles, et nende ettevõte müüb umbes 80 protsendi ulatuses looduslikku kala ja ülejäänu tuleb kalakasvatusest. Kuigi Euroopa Liidu otsus puudutab neid tugevalt, ei tee Tekko püügikeelust suurt probleemi.
"Kalu on ka minevikus ära kadunud, kui hinnad on näiteks kõrgeks tõusnud ja kliendid ei võta toodet enam samamoodi vastu, aga siis asendub kala jälle mingi teise liigiga. Kui antud juhul muutub defitsiidiks looduslik angerjas, siis see asendub lihtsalt farmiangerjaga," selgitas Tekko. "Ma usun, et me leiame mingid muud väljundid ja ongi kõik."
Tehistingimustes kasvatatud angerjas pole Tekko sõnul siiski loodusliku kalaga samaväärne. Kasvatuste kala kehvemat kvaliteeti mõjutab tegevjuhi sõnul kunstsööt, piiratud liikumine ja kindlaks määratud temperatuur.
"Kui me võrdleme ka looduslikku lõhet, Norra lõhet ja farmilõhet, siis neid ei anna omavahel võrrelda. Esiteks on farmiangerja nahk tunduvalt paksem ja seda pole neil võib-olla nii meeldiv süüa, kes söövad angerja nahka. Liha on ka kindlasti farmikalal vintskem ja puisem," selgitas ta.
Samuti on Tekko sõnul paremad loodusliku kala maitseomadused: "Liha on pehme, nahk on pehme, ta on nii-öelda fitness-kala, keda ei ole nuumatud nagu kanu õrre peal – farmikaladega see tihtipeale nii on. Lisaks saab farmikala endale keemiat sisse, antibiootikume ja kõiki asju, et haigeks ei jääks isiklikult ma eelistan kindlasti looduslikku kala farmikalale," tõdes tegevjuht. "Aga kui sa kõrvuti neid ei söö ja gurmaan ei ole, siis võib-olla väga vahet ei teegi."
Peamine püük Võrtsjärvest
Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011-2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004-2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.