Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõulude ajal toiduannetusi jagades tuleb tunda toiduohutuse reegleid
Jõulude ajal tegeletakse heategevusega rohkem, kui mistahes muul ajal aastas. Abivajajatele toidu pakkujatel on oluline teada, et iga toiduvaldkonnas tegutsev inimene vastutab enda valmistatud, müüdud või jagatud toidu ohutuse eest. Heategevusorganisatsioonid peavad olema veendunud, et toiduvalmistamise ja toitlustamise koht või toiduainete säilitus- ja transporditingimused on selleks tegevuseks sobivad, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp.
Toidu ülejääki võib jagada tingimusel, et see on kõlblik inimtoiduks. Annetamiseks sobivad näiteks toiduained, mis ei vasta tootja antud tootekirjeldusele, mille pakend või märgistus on kannatada saanud või mille „parim enne“ kuupäev on möödas, kuid mida võib veel ohutult tarbida.
„Kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid ei tohi tarbijale pakkuda ega üle anda, kuna pärast selle kuupäeva möödumist ei loeta toitu enam ohutuks.
Toidu päritolu peab olema tõendatud
Toiduaineid võivad annetada toiduabiks kõik toiduga tegelevad ettevõtted, näiteks põllumajandusettevõtted, tootjad, laod, kauplused, kohvikud ja restoranid, ning seda kas otse abivajajatele või heategevusorganisatsioonide kaudu. Sealjuures on oluline tagada toidu jälgitavus. Üldiste toidualaste õigusnormide kohaselt on toidu jälgitavuse tagamine tootmise, töötlemise ja turustamise kõigil etappidel toidukäitlejate üks peamisi kohustusi. Kui tuvastatakse oht, mille tõttu tuleb konkreetne toit turult kõrvaldada, võimaldab jälgitavuse süsteem teha seda kiiresti ja tõhusalt.
Toitu ümberjagavad organisatsioonid peavad pidama arvestust nii toodete tarnijate üle (st tarnijad, kelle käest organisatsioonid neile pakutavad tooted saavad) kui ka organisatsioonide üle, kellele nad toiduaineid jaotavad. Heategevusorganisatsioonid, kes jaotavad toiduaineid lõpptarbijatele, peavad arvet pidama ainult neile toiduaineid tarnivate organisatsioonide üle.
Annetatavad toiduained võivad olla pakendatud või pakendamata. Annetada võib ka vahetult müügiks pakitud toiduaineid, näiteks kaupluses kohapeal pakitud toiduaineid. Ettevõtjad, kes pakuvad valmistoitu tarbijatele kohe soojalt söömiseks, peavad tagama, et kuumalt serveeritav toit säilitab kuni serveerimiseni vähemalt 63-kraadise temperatuuri. Toitlustusasutuses korra juba serveeritud toitu ei tohi uuesti serveerida.
Milline on erinevus „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ märgistusega toidu jagamisel?
Toiduained, mis on kergesti riknevad, tähistatakse teabega „kõlblik kuni [kuupäev]“. „Kõlblik kuni“ näitab tootja määratud tähtaega, mille saabumiseni on õigesti säilitatud toodet, näiteks värsket liha, kala, piima, juustu jms, turvaline tarbida. Seetõttu ei ole teabega „kõlblik kuni“ tähistatud tooteid lubatud müüa või annetada pärast nimetatud kuupäeva möödumist.
„Parim enne“ kuupäeva ületanud tooteid võib annetamiseks vastu võtta ja jagada, kuid toodete seisukorda tuleb kindlasti enne hinnata.
„Parim enne“ kuupäeva puhul on tootja (või pakendaja) määranud tähtaja, mille saabumiseni vastab toote kvaliteet nõuetele. „Parim enne“ kuupäevaga märgistatud tooted on õigesti säilitatult täiesti tarbimiskõlblikud ja ohutud ka pärast „parim enne“ kuupäeva möödumist. Toodetes võib esineda väiksemaid kvaliteedimuutusi, näiteks kuivamist või värvuse muutust, mis ei ole tervisele ohtlikud. Toodetele tekkida võiv hallitus võib aga tervisele ohtlik olla ja hallitanud toitu süüa ega annetada ei tohi. Kui toiduaine loovutatakse pärast „parim enne“ kuupäeva, vastutab selle annetaja toote kvaliteedi eest.
Pakendamata toidu annetaja on kohustatud andma oma klientidele – otse abivajajatele või heategevusorganisatsioonidele – teavet toidus sisalduvate allergeenide ja toidutalumatust põhjustavate koostisosade kohta ning vajalikud tarbimis- ja säilitusjuhised.
Hetkel kuum
Annetamiseks kõlbavad ka defektse pakendiga tooted
Kui toiduainete tootmise või ladustamise ajal selgub, et tootes esineb defekt, mis ei võimalda toodet müügile saata, tootel on näiteks vale pakendimärgistus või toode ei vasta pakendil toodud andmetele (näiteks õunamahlapakis on apelsinimahl), võib sellise toote annetada toidupangale. Tingimuseks on, et toode ei ole kellelegi ohtlik ning toote annetamisel edastatakse teave toote ekslikust märgistusest ka lõpptarbijale. Kui defektne toode on juba müüki läinud ning tuleb tagasi kutsuda, võib sellise toote tootja või omaniku äranägemisel annetada toidupangale, kui toode lõpptarbijale ohtu ei kujuta.
Kui annetatavad toiduained on lähenemas tarbimisaja lõpule (st „kõlblik kuni“ kuupäevale), peab heategevusorganisatsioon hoolitsema selle eest, et toidu toimetamine abisaajatele toimuks viivitusteta. Toiduainete transport tuleb korraldada selliselt, et toiduainete ohutus ja kvaliteet ei oleks transpordi ajal ohustatud ja nendesse ei kanduks transpordivahendist, -kastidest, teistest toiduainetest või esemetest võõrast lõhna ega maitset.
Toiduainete säilivuse ja ohutuse tagamise seisukohalt on oluline, et toiduaineid säilitataks õigetel hoiutemperatuuridel. Kuum toit peab säilitama transportimise ajal vähemalt 63-kraadise temperatuuri kogu toidu kuumalt säilitamise aja jooksul. Riskid on seda väiksemad, mida kiiremini toit tarbijani jõuab. Sügavkülmutatud toiduainete puhul tuleb transpordi ajal tagada temperatuuri püsimine nõutud piirides. Jahedana turustatav toit tuleb hoida temperatuuril +2 kuni +6 ?C kogu toidu säilitamisaja vältel. Kui kasutada ei ole jahutusseadmetega varustatud transpordivahendit, võib transpordiks kasutada külmakaste. Kui toiduabi vahendajal ei ole võimalust jahutusseadmetega transpordivahendit või külmsäilitust kasutada, tuleb vahendada ainult toiduaineid, mis eritemperatuuri ei nõua.
Külmalt või kuumalt säilitamist nõudvate toiduainete temperatuure on soovitatav kontrollida toidu vastuvõtmisel.
Oluline on jälgida kõiki hügieeninõudeid
Kindlasti ei tohiks toitu valmistada või jagada inimene, kes on haige või kelle puhul seda võib kahtlustada. Pakkimata ja kergesti riknevate toiduainete käitlemisel ei tohi toidujagajal olla põletikulisi haavu. Riietus peab olema nõuetekohane ja puhas. Toiduabi jagajatel peab olema eraldi käte pesemise võimalusega varustatud tualett. Regulaarne ja hoolikas kätepesu on toiduhügieeni seisukohast ülioluline. Ka ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitsekinnaste kasutamisel tuleb käsi regulaarselt pesta ning kindaid vahetada piisavalt sageli.
Kui toiduained on pakitud, võib alternatiivina kasutada käte puhtuse tagamiseks toiduainete käitlemiseks sobivaid ühekordselt kasutatavaid desinfitseerivaid niisutuslappe.
Teavitamine ja tegevusluba
Enne toiduabiga tegelema hakkamist tuleb oma tegevusest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Juhul kui soovitakse jagada ka ruumitemperatuurist erinevat temperatuuri vajavat toitu, tuleb taotleda tegevusluba. Tegevusest teavitamist või tegevusloa saamise taotlust on kõige lihtsam teha internetis läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali. Teiseks variandiks on esitada teavitus paberil või e-kirja teel oma ettevõtte asukohajärgsele veterinaarkeskusele.
Heneli LampVeterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele