Börs: Maisi hinnad kuue kuu kõrgemal tasemel

Toidunisu hind jõudis 160 euroni

Nõrk euro, tugev söödanõudlus ning kallid maisihinnad on pannud nisu hinnad tõusma, vaatamata sellele, et ekspordiprognoose on vähendatud, kirjutab portaalis agrimoney.com investeerimisfirma CRM Agri Commoditiesi analüütik Benjamin Bodart.

Toidunisu jõudis tehnilise vastupanuni, mis asub 161 euro juures. Sellest tasemest pole suudetud veel läbi murda.

Kuue kuu kõrgeim tase

Maisi hinnad on tõusnud selle tõttu viimase kuue kuu kõrgeima tasemeni.

„Maisi toetavad Argentina ja Brasiilia külviperioodi hilinemine, mille on põhjustanud mure ilmastiku pärast,“ teatas investeerimisfirma CHS Hedging. „Tõusu piirab aga asjaolu, et põllumehed müüvad aktiivselt, sest hinnad on head.“

Maisi hind tõusis USAs nädalaga 1 protsendi, 3,68 dollarini buššelist. Euroopas on mais jätkuvalt langustrendis, aga viimase kuu jooksul on hinnad uuesti tõusma hakanud. Tonn maksab 154 eurot.

Strategie Grains vähendas ELi nisuekspordi prognoosi

Analüüsifirma Strategie Grains vähendas Euroopa pehme nisu ekspordiprognoosi 300 000 tonni võrra, 21,4 miljoni tonnini. Ettevõte alandas prognoosi juba neljandat kuud järjest.

Esialgselt oodati, et sellel hooajal eksporditakse 25,1 miljonit tonni nisu, aga see arv on pidevalt vähenenud. „Prantsusmaa nisu on Argentina ja Musta mere pakkumistega võrreldes liiga kallis,“ teatas analüüsifirma.

Kakao hind tõuseb

Teistest toorainetest langes töötlemata riisi hind 3,2 protsenti, 11,95 dollarini kvintalist. Sojaubade hind kallines 4,1 protsenti, 10,24 dollarini buššelist.

Kakao kallines aga 6,1 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 2141 dollarit. Kakao hinda on ülespoole surunud asjaolu, et 2017/18 hooajaks oodatakse väiksemat globaalset ülejääki, selgub Reutersi küsitlusest.

Kakao hinnad langesid nii 2016. kui ka 2017. aastal, sest maailmaturud jõudsid ülejääki, aga nõudlus oli küllaltki kesine.

Rabobank: põllumeeste marginaalid on surve all ka tänavu

Rabobank prognoosib, et põllupidajate marginaalid on surve all ka 2018. aastal. Erandiks on aga Prantsusmaa, Poola ja Suurbritannia.

Marginaalid on surve all ka Ühendriikides ja aina enam ka Brasiilias. „Teraviljakasvatajad ootavad pingsalt hetke, kus pakkumine ja nõudlus jõuaks tasakaalu. See peaks tulenema külvipindala vähenemisest,“ ütles analüütik Harry Smit. „Külvipindala vähenemine pole olnud aga piisav ning osaliselt on selle mõju nullinud ära saagikuse kasv.“

Pakkumise vähenemine ja tootjaomahinnad ja marginaalid pole selle tõttu jätkusuutlikule tasemele veel tõusnud.

Kõige järsemalt peaks langema Austraalia tootjate marginaalid, sest mullu oli tootmine rekordiline. Hollandis, kus oodatakse kartulihindade langust, peaks marginaalid 2018. aastal samuti madalamad olema.

Prantsusmaa ja Poola on aga erandid ning seal peaks marginaalid püsima 2017. aasta tasemel. Suurbritannia on üks väheseid riike, kus marginaalid kasvavad. Sellele on peamiselt kaasa aidanud nõrgenenud Briti nael.

Nafta hind tõusis, kütus odavneb

Naftahinnad hakkasid nädala lõpus odavnema, sest dollar kukkus kolme kuu madalaima tasemeni, vahendab Reuters.

WTI toornafta kallines 1,5 protsenti, 61,4 dollarini barrelist. Brenti toornafta tõusis 0,3 protsenti ja barrel maksab 64,54 dollarit. Veel eelmisel nädalal kukkus WTI peaaegu 10 protsenti.

„Naftat toetab globaalne aktsiaturgude taastumine ja nõrk dollar. Tõus on aga piiratud, sest oodatakse, et USA tootmine kasvab,“ ütles Mitsubishi UFJ Researchi ökonomist Tomomichi Akuta.

Ka Araabia Ühendemiraatide naftaminister teatas neljapäeva õhtul, et Venemaa ja Saudi Araabia juhitud naftatootjad tahavad teha aasta lõpuks pikaajalisemat kokkulepet.

Dollar jõudis sellel nädalal kolme aasta madalaima tasemeni. Nõrgem dollar aitab naftal ja teistel toorainetel kallineda.

Rotterdami 95 bensiin odavnes 4 protsenti, 605 dollarini tonnist. Diislikütuse hind langes 0,2 protsenti, 572 dollarini tonnist.

Autor: Mait Kraun, kaasautor