Mahetoetuste vähendamine seab kahtluse alla Eesti mahesektori arengu

Mahepõllumajanduse Koostöökogu leiab, et mahepindade ning tootmismahu kasvu ei tohi pidurdada toetuste vähendamisega. Mahepinna kasvu tuleb hoopis soodustada ning sektorisse sisenejad tuleb vastu võtta. Maaelu Arengukavas sätestatud mahepinna sihttase tuleb vastavusse viia tegeliku olukorraga, mis aitaks kaasa ka Vabariigi Valitsuse poolt aasta tagasi algatatud mahemajanduse tervikprogrammis sätestatud eesmärkide täitmisele. Tervikprogrammi eesmärkides tuuakse välja ka Eesti puhtast keskkonnast tuleneva konkurentsieelise kasutamine ja seeläbi mahetootmise arendamine ning mahetoodete ja -teenuste ekspordi suurendamine.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu teeb Maaeluministeeriumile olukorra lahendamiseks omapoolse pöördumise: 

Suurendada MAKis mahetoetuse 2020. aastaks seatud sihttaset 200 000 hektarini.Leida selle sihttaseme toetamiseks rahalised vahendid.Jätkata alustavatele mahetootjatele toetuse maksmisega, et vältida sektori arengu pidurdumist.Ka varasemad mahetoetused ei kata mahetootmisega kaasnevat tegelikku saamata jäänud tulu ja lisakulutusi, mis maheda majandamisviisiga kaasnevad – vähendamine suurendaks seda veelgi. Kui võrrelda mahetoetust nt keskkonnatoetuste ja loomade heaolu toetustega, siis on mahetootmisega seonduvad nõuded ja piirangud oluliselt suuremad, kuid toetus pole kaugeltki samas proportsioonis suurem ja selle vähendamine suurendab veelgi ebavõrdsust. Mahepõllumajanduse Koostöökogu soovib olla riigile partneriks, et vaadata üle mahetoetuste reeglid, et vähendada võimalust nendega manipuleerida.

HEA TEADA

Mahepõllumajandus on Eestis seni järjepidevalt arenenud. 2017. a oli mahepõllumajandusmaad ligi 200 000 ha, mis tähendab, et 20% Eesti põllumajandusmaast on mahe. Viimastel aastatel on mahepõllumajandusmaa pindala suurenenud keskmiselt 8% ja mahetootjate arv 7,5%. Samuti kasvab mahetoodete töötlemine ja turustamine, sh eksport. Töötlejate arv on viimase kahe aastaga suurenenud ligi 1,5 korda ja ekspordimahud hinnanguliselt 1,6 korda. Järjest rohkem on mahetoitu väärtustavaid tarbijaid.

Mahetootmine soodustab elurikkuse säilimist põllumajandusmaastikes, aitab tagada hea veekvaliteedi, sest toitainete leostumine mahetootmisel on väike, samuti ei kaasne sellega mulla ning pinna- ja põhjavee saastumine pestitsiididega. Aeglustub ka kasvuhoonegaaside emissioon.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu on maheorganisatsioone ühendav katusorganisatsioon, kuhu kuulub 16 liiget: MTÜ Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, MTÜ Harju Mahetootjate Ühing, MTÜ Hiiumahe, MTÜ Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, MTÜ Virumaa Mahetootjad, TÜ Wiru Vili, MTÜ Eesti Maheteravili, MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda, MTÜ Mahe Lambakasvatuse Klaster, MTÜ Liivimaa Lihaveis ja MTÜ Maheklaster.