Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rabobanki analüütik: keeruline majanduslik seis sunnib kulusid kärpima
7. veebruaril toimus Tartus Eesti 100. aastapäevale pühendatud põllumajanduskonverents, kus Rabobank’i põllumajandusressursside valdkonna vanemanalüütik Harry Smit rääkis, milline on Eesti põllumajandus osana maailmapõllumajandusest, milline võiks olla meie tulevik ja millele tuleks mõelda, kui uut tehnoloogiat ettevõttes rakendada.
Rabobanki analüütik prognoosib, et 2018. aastal jääb maailma põllumeeste ostujõud endiselt suure surve alla, sest nii toormehinnad, tootmiskulud, kui ka valuutakursid jäävad võrreldes möödunud aastaga samaks. Muutumatuks jääb ka nõudlus väetiste, taimekaitsevahendite ja põllumasinate järele.
„Põllumajandustoorme turgudel on suhteliselt stabiilne tõus. Me ei arva, et hinnad järgmisel aastal väga muutuma hakkavad. Oleme näinud suuri muudatusi aastal 2007-2011. Kui enne seda oli alati põllumajanduses ületootmine ja hinnad seetõttu madalad, siis aastatel 2007-2011 olid maailmas suured põuad, näiteks aastal 2007 Austraalias, 2009 Venemaal ning 2011 USAs ja need põuad põhjustasid hinnatõusu. Peale neid aastaid turg muutus ja muutus nõudluse ja pakkumise vahekord. Uue reaalsuse põhjustasid laiemalt ka elanikkonna kasv ning ka keskklassi elutingimuste ja – söömisharjumuste areng Aasias,“ rääkis veidi taustast Smit ja lisas, et nüüd saab prognoose teha vaid aasta kaupa. „Hetkel on meil stabiilne tase ja tänavu suuri muutusi oodata ei ole. Meie analüütikud on täheldanud teatud põuavõimalusi USAs sel hooajal ja see võib seal nisu hinnatõusu põhjustada. Euroopas on aga oodata sobivat ilma ja häid saake, aga peab arvestama, et siin on tugeva kasvu teinud Venemaa ja Ukraina turud ja need mõjutavad kindlasti tänavust pilti.“
Smiti sõnul on viimastel aastatel märgatavalt mõjutanud põllumeeste konkurentsivõimet valuutakursid. „Enim kasu said näiteks reaali nõrgenemisest Brasiilia tootjad, tugeva USA dollari tõttu kannatasid USA tootjad. 2017. aastal nõrgenes USA dollar teiste valuutade suhtes kõige rohkem,“ sõnas Smit.
LOE LISAKS:
Marginaalid surve all
Lisaks põllumajandustoodangu hinnale jälgib Rabobank ka põllumeeste sissetulekuid. „Siin oleme aluseks võtnud külviplaanid – nii mahud kui kultuurid. Eesti puhul on siin sarnaseid jooni näha Inglismaa ja Poolaga, kus kasvatatakse enim nisu, otra ja rapsi. Kui me võtame kultuuride hinnad ja külviplaanid, siis saab välja arvutada marginaalid,“ selgitas Smit.
Keeruline aasta Ameerikas, stabiilne Euroopas
Analüütiku ennustus oli, et 2018. aasta saab Ameerika põllumeestele keeruline olema. „Ennustame, et marginaalid jäävad väga väikeseks veel terve aasta jooksul ja seal on põllumeestel tõesti väga keeruline hakkama saada. Möödunud aasta suhteliselt heast tulemustest hoolimata on keeruline aeg ees Brasiilia põllumeestel, keda tõenäoliselt tabab marginaalide jätkuv langus, kuna nõrgenemas on ülemaailmne tooraine tootmisbuum ja ka reaal. Austraalias on suhteliselt stabiilne olukord – ilm on hea ja saagid ka, 2018. aastal aga on näha mõningast põua mõju saagile,“ tõi Smit näiteid.
Euroopas on pilt hea ja stabiilne. „Kulud ja tulud jäävad enam-vähem tasakaalu. Põllumajandustoorme hinnatõusu leevendab euro kallinemine ja sellega seoses jäävad Prantsusmaa ja Poola põllumajandustootjate marginaalid eelmise aasta tasemele. Eeldan, et olukord Eestis on sama, mis Poolas. Hollandis aga sõltub olukord hoopis kartuli hindadest, sest see on meie maa tähtsam kulutuur mida kasvatame,“ lisas ta.
Analüütiku sõnul on vaid Ühendkuningriik üks vähestest piirkondadest, kus marginaalid jätkavad kasvu. „Osaliselt on selle põhjuseks Briti naela nõrgenemine.“
KES ON KES
Harry Smit on põllumajandusressursside valdkonna vanemanalüütik Rabobank’i teadusuuringute osakonnas, mis tegeleb panga tarbeks põllumajandussektori ning selle ettevõtete analüüsiga, kuid samuti kogub ja töötleb infot toiduaine- ja põllumajandustööstuse ülemamaailmsete turutrendide kohta.Smit’i teadmised hõlmavad kõiki peamisi põllumajandusressursside liike alates väetistest, seemnetest ja taimekaitsevahenditest kuni põllutöömasinate ning loomade söötmistehnoloogiateni. Aastakümnete pikkune karjäär toiduainete ja põllumajandustootmise sektoris nii Euroopas kui teistel peamistel turgudel on teda varustanud kordumatu kogemustepagasiga.Enne Rabo Research’iga ühinemist 2006. aastal töötas Harry Smit krediidianalüütikuna Rabobank’is ja enne seda uurimisanalüütikuna Rabo majandusuuringute osakonnas. Rabo gruppi tuli Harry Smit tööle Hollandi põllumajandusministeeriumist, kus ta töötas kuue aasta jooksul peamiselt välissuhete osakonnas ning keskendus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika erinevatele aspektidele.
Harry Smit’il on põllumajandusökonoomika magistrikraad Wageningen’i Põllumajandusülikoolist. Ta kasvas üles piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud farmis Hollandis.
Põllumees kulutab vähe
Kuna põllumeeste majanduslik seis on keeruline nii meil, kui mujal maailmas, siis kulutatakse väetistele ja taimekaitsevahenditele vähem, kui möödunud aastatel. Ka on läinud põldudel kasutatav tehnoloogia täpsemaks ja väetisi ning taimekaitset saab panna vaid sinna, kuhu neid tõesti vaja on.
Hetkel kuum
„Väetiseturgudel on probleemiks see, et väetisetootjad on viimastel aastatel suurendanud tootmismahtusid, aga põllumehed on hakanud peale keerulisi aastaid kasutama vähem väetisi. Et turul on nõudlus väiksem, on langenud ka väetisehinnad, samas pole siin suuremat langust ette näha,“ rääkis analüütik.
Tehnoloogilise arengu osas suured edasiminekud
Tehnoloogia on muutunud täpsemaks, targemaks ja andmeid osatakse kasutada. „Nüüd oleme jõudnud sinnamaale, kus järjest enam kasutatakse nutikaid masinaid ja siin on asi juba keeruline, sest lisaks tehnoloogilistele lahendustele on vaja asi siduda agronoomiliste teadmistega. Järgmine samm saab olema juba mitme erineva seadme või süsteemi ühise toimimise arendamine ning selle eesmärk on see, et lõpuks kogu ettevõttes toimuv on üheselt arusaadav, tõlgendatav ja süsteemne,“ arutles Smit. „Siin on üks nüanss, millele tuleb mõelda. Põllumees hakkab sõltuma järjest enam ühest brändist ehk teenusepakkujast, firmast. Siin tuleb asi põhjalikult läbi mõelda. Tehke siin väga kaalutud otsus, milline koostööpartner valida. Olemas peavad olema alternatiivid.“
Ees on digitaliseerumine. Tehnoloogia, erinevad andurid, genereerivad üha enam infot. Neid andmeid on vaja parimate otsuste tegemiseks ehk põllumajandusettevõtted digitaliseeruvad. „Nüüd ei saa enam teha otsuseid n-ö kõhu tunde järgi. Nüüd loeb täpsus ja faktid. Näiteks saab väetist panna ruutmeetripõhiselt mitte enam hektaripõhiselt. Vaja on ka teada, et kogutud andmeid kasutab rohkem osapooli, kui vaid põllumees. Tulevikus ei määra teie toodete tulemuslikkust mitte ainult kvaliteet vaid ka andmed, mis toodetega kaasas käivad,“ ütles Smit.
Kuhu edasi? Smit rääkis, et nende eelnimetatud arengute alguses alles ollakse. „Teha on veel palju. Nüüd on oluline, et me usuks sellesse, et see mida teeme viib meid edasi,“ ütles Smit ja soovis meie põllumeestele edukaid otsuseid.
Seotud lood
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele