Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fotod: Baltic Agro konverents oli osalejate- ja inforohke

Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eile toimus Tartus Maaülikooli Spordihoones aasta suurim põllumajanduskonverents “Eesti põllumajandus 100". Konverentsi, mille korraldas Baltic Agro AS, eesmärgiks oli arutleda teemadel, kuhu on Eestis põllumajandussektor tänaseks jõudnud ning milliseid arenguid on oodata nii siin kui maailmas.

“Eesti põllumees on olnud leidlik, hakkama saaja. Kuna linn tõmbab endiselt inimesi, jääb töökäsi maal paratamatult vähemaks ning ka põllumaad juurde ei tule, peab olema varasemast veel töökam ja leidlikum,” ütles Baltic Agro juhataja Ants Puusta. “Konverentsid on kohtumised, kus saame jagada uusi teadmisi ja oskusi, et Eesti põllumees oleks teadlik ning edumeelne.”

Põllumeeste tagasiside oli eriti positiivne just erinevate töötubade valikurohkuse ja neis pakutu osas. Suur oli huvi taimekasvatuse töötoa vastu, kus üheks teemaks oli kasulikud mikroorganismid. Loomulikult tõmbas Baltic Agro Machinery tehnika töötuba põllumehi proovima kombaini simulaatorit ja kuulama digitaalse põllunduse võimalustest.
Lisaks oli avatud minilabor, kus sai testida kuidas mikroväetised lahustuvad või teada, millal ja miks peaks kasutama veepehmendajat.
Loomakasvatuse töötoas anti nõu, kuidas looma kauem karjas pidada ja millised on uued söödalisandid.Farmi paremaks majandamiseks jagas soovitusi praktik Maria Fedeeva Estonia OÜst.
Terve päeva vältel oli võimalik tutvuda Baltic Agro 2017 hooaja katsete kokkuvõtetega.

Päeva jooksul võtsid sõna nii Eesti, kui välismaa spetsialistid. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor rääkis laiemalt majandusest, puudutades ka põllumajanduse valdkonda. John Deere’i Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni keskuse tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja Thomas Engel tõi kuulajateni põllumajandustehnoloogia arengud ja võimalused. Rabobank’i vanemanalüütik Harry Smit selgitas lahti põllumajanduse olukorra maailmas, rääkides maakasutusest, toodetu müügihindadest ja tootmiskuludest ning kasumist.

Piimanduse arengust Eestis tegi ülevaate Mai Kukk Eesti Piimandusmuuseumist. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira arutles loomakasvatuse väljakutsete teemal.

Konverentsipäeva viimane esineja oli Danish Agro grupi tegevjuht Henning Haahr, kes tutvustas ettevõtet ja rääkis sellest kuidas tegutsevad põllumehed teistes riikides ning milline on nende kogemus.

Oma tervituse oli osalejatele saatnud ka president Arnold Rüütel, kes soovis konverentsil olijaile tulemuslikku mõttevahetust.

Päeva modereeris teleajakirjanik Kristo Elias.

42 pilti