6. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopas jõudsid Matifi nisufutuurid viimase kuu kõrgeima tasemeni, sest maailmaturud tõusevad ning euro odavneb.

Õliseemnete turul oli sellel nädalal kõige tähtsamaks teemaks kaubandussõda – nimelt ekspordib USA Hiinasse väga suures koguses sojaubasid ning viimane ähvardab need tariifide alla panna. Euroopa põllumehed võivad sellest olukorrast kasu lõikama hakata.

Lisaks sellele ilmus ka USDA raport, mis oli turgude jaoks toetav. Sellegi poolest võtsid investorid tariifide ähvardusi tõsiselt ning sojaubade hind kukkus järsult.

Sellel nädalal toimus järjekordne GlobalDairyTrade piimahindade oksjon, kus hinnad langesid eelmise oksjoniga võrreldes 0,6 protsenti. See iseloomustab hiljutist olukorda, kus piimaturg on stabiliseerunud ning hinnaliikumised on väga väikseks muutunud.

Nisu tonnihind tõusis Euroopas 2,2 protsenti, 166,5 euroni, mis on viimase kuu kõrgeim tase.

USDA raport toetas hindu

Teraviljaturgu on sellel nädalal mõjutanud suuresti USA põllumajandusministeeriumi eelmise nädala (USDA) raport, aga ka USA ja Hiina kaubandussõda.

Üleüldiselt oli USDA raport turgude jaoks toetav – maisi ja sojaubade külvipindala oli USAs oodatust väiksem ning see toetas teraviljaturge ka Euroopas. Hinnatõusule annab hoogu USA lõunaosa tabanud kehv ilm – vaid 13 protsenti Kansase talinisust on „heas“ või „suurepärases“ konditsioonis. Mullu oli see näitaja 38 protsenti.

Pärast USA imporditariifide plaani on Hiina tulnud välja vastumeetmetega, mille hulka kuuluvad ka tariifid põllumajandustoodetele. Tasub märkida, et 65 protsenti globaalsest sojaubade ekspordist läheb Hiinasse.

Sojauba hind langes järsult

Hiina tahab USAst imporditud sojaubadele kehtestada 25protsendilise imporditariifi. Prognoositakse, et Hiina impordib tänavu 100 miljonit tonni sojaube ning suurem osa sellest tuleb just USAst.

Argentina ja Brasiilia on USA kõrval maailma suurimad tootjad. Nendes riikides on aga probleeme logistika ja tootmisega, seega võib Hiina jaoks olukord keeruliseks muutuda.

Samas on praegu ostetud sojaubasid piisavalt ette, et katta ära riigi terve selle aasta vajadused. Tariife ei ole veel kehtestatud ning midagi kindlat pole. Paljude arvates on tegemist taktikaga, mis võimaldab USA-l läbirääkimistel paremaid tingimusi saada.

Euroopa põllumehed võivad võitjaks osutuda

Turud ei reageerinud uudistele positiivselt – sojaubade hind langes ainuüksi ühe päevaga üle 5 protsendi. Euroopa õliseemnete turud võtsid samuti suuna alla.

Kuna Hiinlastel on ikkagi proteiinirikast sööta vaja, siis on küllaltki tõenäoline, et Euroopast võidakse hakata rohkem ostma rapsisööta. Keskpikas perspektiivis võib see Euroopa turgudele väga positiivselt mõjuda.

Euroopas kallines rapsiseemnete hind nädalaga 1,7 protsenti ning tonn maksab 352,25 eurot.

Piimahinnad langesid, Euroopa turg kiratseb

Teisipäeval toimunud GlobalDairyTrade piimahindade oksjonil langesid hinnad kolmandat korda järjest – seekord 0,6 protsenti, vahendab agrimoney.

Kõige enam kallinesid või ja juustu hinnad, kooritud piima pulbri hind aga langes. Või hind tõusis 4,1 protsenti, 5494 dollarini tonnist ning täispiima pulber kallines 1,6 protsenti, 3278 dollarini tonnist. Kooritud piima pulber odavnes 1,8 protsenti, 1849 dollarini tonnist.

Euroopas maksab kooritud piima pulber 1330 eurot – tegemist on viimase kümnendi madalaima tasemega.

Üleüldiselt on piimaturul märgata trendi, kus Euroopas ei taha ELi tugiostude tõttu pakkumine langeda ja ülejäänud maailmas on turud veidi paremini tasakaalus.

Teistest toorainetest odavnes kakao 4,2 protsenti ja tonn maksab 2492 dollarit. Töötlemata riisi hind langes 0,5 protsenti, 12,37 dollarini kvintalist.

Nafta hind langes

Nafta hind oli sellel nädalal languses, sest geopoliitilised pinged laabusid, vahendab CNBC.

Nimelt on poliitikakired Saudi Araabia ja Iraani vahel mõneti vaibunud ning see annab tunda ka turgudel. Lisaks sellele on riigid oma tootmist veidi tõstnud.

Kuigi OPEC ning mitmed organisatsiooni mitte kuuluvad riigid, eeskätt Venemaa, on leppinud kokku toodangu kärpimises, pole asjaosalised lubadustest kinni hoida suutnud. Venemaa naftatoodang tõusis märtsis 10,97 miljoni barrelini päevas. Võrdluseks, veebruaris oli näitaja 10,95 miljonit barrelit päevas.

Brenti toornafta langes 1,9 protsenti ja WTI kaotas 2,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 67,94 ja 63,03 dollarit. Rotterdami 95 bensiin kallines 3,6 protsenti, 665 dollarini tonnist.

Lisaks on tõusnud Iraagi naftatoodang 5 miljoni barrelini päevas. Samas sätestab naftalepe, et Iraagi päevane naftatoodang peaks jääma 4,4 miljoni barreli juurde.

Lipow Oil Associatesi president Andrew Lipow ütles CNBC-le, et kuna nafta hind on tasapisi üles rühkinud, hakkab tootjatel leppe järgimise vastu huvi ära kaduma ning olukorrast püütakse võtta maksimum.

Autor: Mait Kraun, kaasautor