Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 25. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alkoholiaktsiisi kiire tõus, suhkrumaksu kehtestamise eelnõu ja täiendav pakendite maksustamise idee on vaid üksikud näited, kus tööstused on tundnud, et neid on kaasatud vaid kaasamise enda pärast, jättes arvestamata faktipõhiste argumentidega ning keskendudes poliitilisele kasulõikamisele. „Isegi praegu, mil sektori prognoosid on näiteks alkoholiaktsiisi puhul tõeks osutunud, ei taheta seda tunnistada ja ministeeriumide vahel käib vaid üksteise süüdistamine. Igale poliitilisele otsusele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs vältimaks tänaseks kujunenud olukorda,“ rõhutas Potisepp.

Tänase konverentsi pealkiri on „Meie toidulaud 25 aasta pärast“. „Tänavu tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva ning toiduliit saab sügisel 25-aastaseks. Sellega seoses tundus kohane vaadata ettepoole ning arutleda, kas aastal 2043 on meil kodumaist toidutootmist? Toiduliidu liikmed tasuvad 97% sektori käibemaksust, mis laekub riigieelarvesse. Ootame, et toiduainetööstuse seisukohtade ning argumentidega arvestataks enam, tagamaks sektori elujõulisuse ka aastal 2043,“ ütle Potisepp.

„Samas on mul väga suur rõõm, et toiduliidu eestvedamisel tehtud tööd on hakatud märkama ja tunnustama kõige kõrgemal tasemel,“ rõhutas Potisepp avakõnes. Tänavu pälvisid presidendi teenetemärgi lisaks Sirje Potisepale toiduliidu juhtkogu esimees ja Salvesti omanik Veljo Ipits ning toiduliidu juhtkogu liige ja Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks pälvis maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva ning pikaajaline toidusektori eestvedaja ja endine toiduliidu volikogu juht Enn Kunila pälvis elutööpreemia Ernst & Young Eesti Aasta Ettevõtja galal.