Kui Fazer Pagaritööstus eelmise aasta lõpus ritsikaleivaga kauplustesse jõudis võtsid Soome tarbijad selle üllatavalt hästi vastu.
Vähem jahu, rohkem putukaid – kuidas ritsikad leiva sisse said?
  • Vähem jahu, rohkem putukaid – kuidas ritsikad leiva sisse said?
  • Foto: Fazer Eesti AS
Fazeril tuli idee kasutada toidus putukaid eelmise aasta suvel. „Me kaalusime tõsiselt putukate kasutamist toodetes, et laiendada oma pagaritoodete valikut, kuid seadused ei lubanud seda veel,“ rääkis Fazer Grupi arendus- ja innovatsioonitegevuste juht Päivi Juolahti.
Toote turule toomine võttis vaid kaks kuud – alates ministeeriumi teatest 2017. aasta septembri alguses kuni tootekontseptsiooni valmimiseni novembri lõpus. Seadus võeti ametlikult vastu kõigest kolm nädalat enne uudistoote lansseerimist.
Kui nad said signaali, et putukatoit legaliseeritakse Soomes, siis nägid nad võimalust ja hakkasid kiiresti tegutsema. „Panime oma siseveebi teate, et kes on valmis selles projektis osalema. Saime palju avaldusi. Üks oli näiteks meie pagaripoes töötav meesterahvas, kes oli selle teemaga väga aktiivselt seotud,“ rääkis Juolahti. Ta sõnas, et nende mõttemaailm oli muutunud startupiks, kus kõik käis väga kiiresti. Tavaliselt toimub neil tootearendus üks aasta.
Üks leivapäts maksab poes 3,99 eurot. „Esimeste lansseerimisjärgsete nädalate järel oli ritsikaleib kõige populaarsem käsitööleib meie küpsetuspunktides,“ ütles Juolahti. Ta lisas, et toode on saadaval ainult 17 esinduses, kuna nõudlus on suur ja seoses tooraine vähese saadavusega pisut taandunud.
Juolahti teadis rääkida, et Soomes on poelettidele jõudnud ka ritsika müslid ja batoonid, mida toodavad startup ettevõtted. „Näiteks Slushi konverentsil pakuti ka külastajatele ritsika pitsat, kus peal olid elusuuruses tirtsud.“
„Meil on väga hea meel näha, kui sooja vastuvõtu osaliseks leib on soomlaste seas saanud. Me nägime ette küll laialdast kajastust meedias, aga saime seda üle ootuste palju, lisaks millele jõudis meie uudis ka üllatavalt mitmetesse välismeedia kanalitesse,“ oli Juolahti positiivselt üllatunud ja lisas, et kuna tarbijate ja jaemüüjate huvi on suur, on nad väga huvitatud putukatoodete sortimendi laiendamisest niipea, kui kõrgekvaliteediline tooraine on jälle piisavas koguses saadaval. „Loodetavasti saab see juhtuma juba sel aastal,“ on Juolahti lootusrikas.
Soov ritsikaleiba eksportida
Kuni putukatoodete müük on lubatud nii vähestes riikides nagu see täna on, siis Fazer müüb putukaleiba ainult Soomes. „Teistesse riikidesse eksportimine võib osutuda keeruliseks, kuna Euroopa Liidu toiduteemalised määrused muutusid 2018. aasta alguses. Uue seaduse kohaselt ei ole võimalik teha riiklikke erandeid putukatoidu lubamiseks riikides, mis polnud eelmise aasta lõpus putukatoitu seadustanud,“ rääkis Juolahti. Seega peaksid putukakasvatajad saavutama oma uudse toidu taotluse positiivse otsuse enne, kui neil on õigus müüa oma toodangut teistes Euroopa Liidu riikides. Täna on putukatoit lubatud vaid Soomes, Prantsusmaal, Austrias, Belgias ja Hollandis.
Kommentaar:
Natuke vara veel meie jaoks
Arvan, et oma seniseid traditsioone arvestades ei ole me putukatest valmistatud toodete tarbimiseks hetkel psühholoogiliselt veel valmis. Tõttöelda puudub ju ka vajadus, sest putukate söömine on pärit riikidest, kus toitu napib. Eesti aga suudab täna enamjaolt oma toiduvajadused rahuldada ja seda ka valgu osas, mida saab meie traditsioonilistest toiduainetest.
Putukate tarvitamine toiduks on küll pigem moetrendina Euroopas aga juba levimas ning on ilmselt aja küsimus, millal see siiski ka Eestisse jõuab. Fazer tõi ühe eesrindlikuma tootjana Soomes hiljuti turule maailma esimese putukaleiva. Selleks tuli neil enne aga algatada Soomes seadusemuudatus, mis seda teha võimaldaks.
Hetkel ei võimalda meie seadusandlus putukaid sisaldavate toodete müümist Eestis.  
Sirje PotiseppEesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Uued tooted
Fazerit viib edasi eesmärgipärane tegevus, et inimesed elaksid tervislikult. „Me oleme leiutanud sellise protsessi, kus leivas sisaldub vähem nö „fodmap“ komponente ehk gluteenitundlikele inimestele probleeme tekitavaid aineid. See toode on meil arenduses,“ ütles Juolahti, kes täiendas, et nad tahavad teha kõhusõbralikke tooteid. Üks näide toote innovatsioonist on ka nende juurika-leivatooted, kus on jahu kogust vähendatud kolmandiku võrra ning see on asendatud juurviljadega.
Lähiaastatel näevad nad, et aju vajab samasugust tähelepanu, kui inimeste keha. Sellise nö ajutoidu müüginumbrid kasvavad lähiaastatel enneolematult. Ajutoiduks nimetab ta tavalist toitu. Teadus on öelnud, et mõningatel toiduainetel on suuremad mõjutused aju tööle. Nendeks toiduaineteks on kaerahelves, spargelkapsas ehk brokoli, lõhe, tume šokolaad.
„Tarbijad soovivad järjest enam individuaalseid lahendusi.“ Juolahti sõnul on olemas startup ettevõtteid, kes uurivad inimeste DNA-d ja vereteste. Seejärel saadetakse inimesele raport, kuidas ja mida ta peaks sööma. „Tulevikus hakkame sedalaadi personaalsust kindlasti rohkem nägema,“ on ta kindel.
Üks innovaatilisi tooteid on kindlasti Soomes hetkel väga suurt populaarsust koguv rebitud kaer. „See on seotud alternatiivsete lahendustega proteiinile ja lihaasenduseks.“
Tulevikus muutub Juolahti sõnul jätkusuutlik toit veelgi tähtsamaks. Tuntakse üha rohkem muret planeedi arengu osas. Inimesed ootavad rohkem läbipaistvamaid lahendusi. „Kuid toidu juures on maitse see, mida tuleb hoida tähtsal kohal - toit peab maitsema hästi.“
Juolahti näeb, et ritsikaid oleks väga mõnus tarbida näksina, kui nad on soolased ja krõmpsuvad.
Maarit Eerme
kaubandus.ee

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele