Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KATSE: Vasikatele on kodumaine sööt sama tähtis kui inimeselegi
Üha enam räägitakse kogu maailmas, et vasikas tuleks poegimisjärgselt jätta nädalaks ema juurde ning võõrutamisjärgselt peaks vasikaid kasvatama hoopis paaris liigikaaslasega. Ikka selleks, et uue ilmakodaniku immuunsus oleks tugevam ning sotsiaalsed oskused areneksid kiiremini välja.
Sünnist võõrutamiseni toimuvad vasika organismis mitmed muutused, mis mõjutavad oluliselt looma edasist käekäiku ja kasumlikust omanikule. Kulude vähendamise võimaluseks on lühendada noorkarja üleskasvatamiseks kuluvat aega, samas tegemata järeleandmisi loomade tervise osas. Pealegi olevat eelpool mainitu eelduseks, et tulevane lüpsilehm oleks maksimaalselt produktiivne ning seda enam kui kolm laktatsiooni.
Aga nagu laste puhul, nii tuleb hoolitseda ka vasika ninaesise eest. Suure töö parema tuleviku nimel saame ära teha kvaliteetse startersööda valimisel. Iga loomapidaja teab, et startersööt peab olema meeldiva maitsega, mis tagab hea söömuse ja kindlustab vajaliku juurdekasvu. Viimane on aga üheks eelduseks noorlooma tervise tagamiseks.
Kui eestlane eelistab eestimaist, siis miks peaksid meie vasikad leppima vähemaga? Sestap seadiski Anu Ait OÜ koostöös Eesti Maaülikooli teadlaste ning Tartu Agro AS-i ja Aravete Agro AS-iga eesmärgiks välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööt, mis sobiks siinsetele noorloomadele. „Uue startersööda sobivust selgitati selle mõju kaudu vasikate jõudlusele ja tervisele. Siinjuures on oluline teadmine, et vasikad hakkaksid võimalikult kiiresti startersööta sööma. Teisalt on loomapidaja silmis määravaks argumendiks majanduslik efektiivsus. Teisisõnu, noorloomale sobivam startersööt peaks aitama kulusid vähendada läbi lühenenud üleskasvatamise perioodi, samas hoides isendi tervena,“ selgitas Anu Ait OÜ juhataja Anu Hellenurme.
Kodumaise vasikate startersööda projekti võib tinglikult jagada kolme etappi. Esmalt koostati kuus startersööda retsepti, millede maitsvust ning söömust kontrolliti teises etapis pilootkatsega. Viimasena korraldati söötmiskatse vasikatega eelmises etapis kaheks sobivaimaks tunnistatud startersöödaga. Nimetatud etappi jäigi ka majanduslik analüüs hindamaks startersöötade sobivust siinsetesse tingimustesse.
Teadlaste ja Anu Aida spetsialistide ühisel nõul koostati startersööda retseptid, mis baseerusid vasika toitefaktorite tarbel ning teaduskirjanduses toodud andmetel söötade maitsvuse kohta. Startersöötade koostisest enamuse moodustasid teraviljad nagu oder, mais, kaer või nisu ning proteiiniallikana sojakook. Erinevatesse valmissegudesse lisati täiendavalt töödeldud linaseemneid, tatrakliisid või kuivatatud maisipraaka. Maitsvuse kui näitaja hindamiseks lisati startersöötadesse melassi või dekstroosi koos aromaatsete lisanditega. Kõikidesse startersöötadesse lisati vitamiin-mineraal preemiks ning mineraalelementide tarbe rahuldamiseks vajalikud mineraalsoolade segud.
Pilootkatse eesmärgiks seati selgitada valmistatud startersöötade meeldivus ja söömus ning jälgida loomade tervislikku seisundit. Kuigi koostised olid erinevad, siis võrdsete tingimuste loomiseks olid startersöödad sarnase metaboliseeruva energia ja toorproteiini sisaldusega. Pärast ternespiimaperioodi söödeti 30 vasikale 14 päeva jooksul ühte kuuest startersöödastad libitum (soovi kohaselt – toim.). Kuigi kõigi katses olnud söötade vastu tundsid vasikad suurt huvi juba esimestel päevadel, siis söömus varieerus uuritud söötade lõikes oluliselt. Katsest selgus, et lähtudes startersööda koostisest, struktuurist ning hinnast, on sobivaimad startersöödad.
Pilootkatses saadud teadmistega viidi läbi jõudluskatse 34 lehmvasikaga, kes jagati sünnimassi ja vereseerumi IgG sisalduse alusel kahte rühma, selgitamaks kahe väljavalitud startersööda söömused teise elukuu lõpuks. Loomi kaaluti regulaarselt ning koguti igapäevaselt terviseandmeid. Kahe katsegrupiga söötmiskatse pidi näitama, millise startersöödaga saavutatakse varem võõrutuseks sobiv 1,5 kg-ne startersööda päevane söömus. Eeldusel, et startersööda päevane söömus jõuab pooleteist kilogrammini varem, on ka vasikat võimalik võõrutada varem, vähendades kulutusi piimapõhistele söötadele.
Kahe startersöödaga katsest selgus, et sööta nr 5 saanud vasikate söömus oli oluliselt suurem juba 34ndal elupäeval, olles üle saja grammi suurem võrreldes teise rühma vasikate sama näitajaga. 1,5 kg-se startersööda söömuse saavutasid nr 4 startersööta saanud vasikad keskmiselt 11 päeva hiljem kui nr 5 sööta saanud vasikad, vastavalt 79ndal ja 68ndal päeval. Lisaks näitas majanduslik analüüs, et startersööta nr 4 saanud vasikate söödakulu oli kolmanda elukuu järel 2,6% suurem kui teise rühma loomade söödakulu.
Siinsetes tingimustes läbi viidud katse kinnitas varasemat teadmist, et startersööda söömus on vasika kasvu ja arengu seisukohalt äärmiselt oluline. „Loomapidaja peaks meeles pidama, et sööda keemiline koostis ei ole veel kogu tõde. Teades startersööda söömust mõjutavaid tegureid, on võimalik kohalikke söötmis- ja pidamistingimusi arvestades valida sobivaim startersööt tagamaks noorlooma soovitud juurdekasv ning tervis,“ rõhutas Hellenurme. „Me ostame looma tervist, produktiivsust ja immuunsüsteemi parendamist ehk paremaid tulemusi. Süübida tuleb asja olemusse, mitte vaid hinda. Me müüme looma tervist.“
MIS TOIMUS
Katse: Startersööda mõju vasikate jõudlusele
Katse viisid läbi:
• Kristiina Märs ja Ann Nõmm - Anu Ait OÜ
• Tanel Kaart - EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool
• Meelis Ots - EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisteaduse õppetool
Rakendusuuringu eesmärk oli selgitada erineva koostisega vasikate startersöötade söömus ja selle mõju jõudlusele esimesel kahel elukuul.
Metoodika
Uuringus osales 31 vastsündinud lehmvasikat. Loomad jagati kahte katsegruppi arvestades nende passiivset immuunsust, sünnikaalu ja tõugu. Kahel esimesel elukuul söödeti vasikatele lisaks piimajoogile ab libitum kahte energia ja proteiini sisalduse poolest sama kuid koostise poolest erinevat startersööta K4 või K5. Alates vasikate 16ndast elupäevast mõõdeti igapäevaselt kaalumise teel kõigi vasikate ööpäevased söömused. Jõudluse hindamiseks kaaluti vasikaid katse vältel kolm korda: sündides, ühe kuu vanuselt ja katse lõpus.
Tulemused
Katsegrupi K5 söömus oli alates 43 elupäevast suurem kui K4 grupil (119±57,6 g võrra; p=0,047) ning see suurenes ajas kuni katse lõpuni (joonis 1). 16-60 elupäevani sõid K4 grupi vasikad keskmiselt kokku 13,2±1,63 kg startersööta ja K5 grupi vasikad 19,5±1,82 kg startersööta (p=0,016).
Katsegruppide vaheline kaalu erinevus ilmnes alates vasikate 50st elupäevast (P<0,05) (joonis 2). Vasikate juurdekasv ööpäevas oli esimesel kahel elukuul keskmiselt katsegrupis K4 659±18,3 g ja katsegrupis K5 729±28,8 g.
Projekti rahastati MAK 2014-2020 meetme 16.2. Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus kaudu.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele