Toetuse andmise eesmärk on säästlikemate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu suurendada energiasäästu, seejuures vähendades vesiviljelusettevõtete mõju keskkonnale.

- Vesiviljelejad saavad taotleda keskkonnamõjude vähendamise toetust
- Foto: Pixabay
„Toetatakse neid vesiviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, kes reaalselt vesiviljelussaaduste tootmisega juba tegelevad. Toetust on võimalik taotleda vesiviljelusettevõtte taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamiseks,“ selgitas maaeluminister Tarmo Tamm.
Toetuse omafinantseeringu minimaalne määr on 50% abikõlblike kulude maksumusest ning maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta on 300 000 eurot. Toetuse tegeliku suuruse määramisel arvestatakse taotleja vesiviljelustoodangu müügitulu ja taotleja omakapitalu suurust. Seega saavad taotleda toetust vaid need taotlejad, kes sektoris toimetavad ja vesiviljelustoodangut annavad.
Toetuse taotlemiseks tuleb taotlus ja muud nõutavad dokumendid esitada ettenähtud tähtajaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Tähtaja teatab PRIA Ametlikes Teadaannetes.
Toetuse taotlemiseks on vajalik esitada energiaaudit või teatud juhtudel eksperdihinnang, mis on toetuse taotlemisel samuti abikõlblikud. Kusjuures abikõlblikuks loetakse ainult neid tegevusi, mis on välja toodud energiaauditi aruandes või eksperdihinnangus.
Meetme rakendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 esialgu ette nähtud 4 179 185 eurot, millest 75% ehk 3 134 389 eurot kaetakse EMKF vahenditest ning 25% ehk 1 044 796 eurot Eesti riigieelarvest.
Seotud lood
Üleminekuperiood on lehmale kriitiline – just sel ajal suureneb energiavajadus ja kasvab risk ketoosiks. Baltic Agro poolt pakutav MecoVit® ühendab mikrokapseldatud DL-metioniini, koliinkloriidi, betaiini ning B2- ja B12-vitamiini, toetades maksa ainevahetust, söömust ja energiataset, et lehm saaks uue laktatsiooni alustada tugevamana.