Selle nädala põlluinfos jagab Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk soovitusi, kuidas tõrjuda suvirapsi ja teravilja kahjureid.
Varre-peitkärsaka vastsed
  • Varre-peitkärsaka vastsed
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Lisaks ebasoodsatele kasvutingimustele (kuumus, põud, ebaühtlane tärkamine) kimbutavad suvirapsi kahjurid. Eelmine nädal leidsime suvirapsil kapsakoi (Plutella xylostella) röövikuid ning ka hiilamardikad (Meligethes spp) on lehtede vahel peidus, ootamas rapsil arenevaid õiepungi. Samas võivad suvirapsile muneda ka varre-peitkärsakad (Ceuthorrynchus pallidactylus), kuigi tõenäoliselt suuremad kahjustused tehti talirapsil, kuna kuumad ilmad soodustasid lühemat munemisperioodi. Tõenäoliselt võivad kahjustused olla suvirapsi varajasemates külvides. Talirapsil võib kohata nii kõdra-peitkärsaka (Ceuthorrhynchus assimilis) kuikõdrasääse (Dasyneura brassicae) kahjustust, lisaks varre peitkärsaka kahjustust. Viimase vastu kahjuks enam midagi ette võtta ei saa.
Teraviljadel võime kohata massiliselt lehetäilasi (Aphididae), ripslasi (Thripidae), viljakukkesid (Lema melanopa, L. lichenis) jt. kahjureid.
Väga arvukalt on sel aastal teraviljadel rootsi kärbse (Oscinella frit) kahjustust ja eelkõige oleme täheldanud piirkondades, kus on vähem vihma sadanud. Rootsi kärbes muneb teravilja lehekaenlasse. Vastsed on kuni 4 mm pikad, valged, jalutud ning ilma eristuva peata vaglad. Vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära. Eestis annab 2, harva 3 põlvkonda. Esimene põlvkond kahjustab suvi-, teine talivilju. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Kõrreliste pähikutes kahjustavad kas esimese põlvkonna hiljem koorunud või teise põlvkonna vaglad. Kahjustuse tagajärjel muutuvad terad kõlujaks, sellise tera sisemusest võib leida vagla, nuku või nukukesta. Kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast. Mõnel põllul on see ulatunud 30%-ni. Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.
Paagisegude tegemisel pea meeles:
• Kui kasutate insektitsiide ja kui vee pH on 7 või rohkem, väheneb märgatavalt toote toime.• Veepehmendajad nagu PHFIX5 ja HEFE pH Quattro tuleb alati esimesena pritsipaaki lisada, enne kui teised komponendid paagisegule lisatakse. Eriti soovitatav on vahendit kasutada putukatõrje, glüfosaatide ja kasvuregulaatorite kasutamisel.• Boori kasutamine tõstab vee pH-d üle 8, segus insektitsiidiga on katsed näidanud kuni 50% toime vähenemist 2 tunni jooksul. Kasutussoovitus: pH FIX 50-120 ml 100 l pritsimisvee kohta. Esmalt lisage insektitsiid ning hiljem boor – nii jäävad toimeained aktiivseks ja saavutate parima tulemuse, samuti imendub sel juhul rohkem boori läbi lehe. Kui on lisatud paagisegusse fungitsiid töötab ka see sel juhul täisvõimsusel.• Leheväetiste lisamisel paagisegusse kasutage võimalusel vähemalt 200 l vett/ha-le.• Praktikas on väga raske ette näha erinevate toodete kokkusobivust, kuna seda võivad mõjutada mitmed faktorid. Kahtluse korral tasub võtta aega ja teha proovisegu enne paaki panemist. Lisaks kontrollige erinevate paagisegude kokkusobivust veebilehelt: www.tankmix.com.• Tavaliselt on toote märgistusele kirjutatud, milliste ühenditega konkreetset toodet ei soovitata segada, lugege etiketti enne toote kasutamist ja paagisegu tegemist.
 
Süsteemse toimega tooted nagu Biscaya 0,3 l/ha ja Proteus OD 0,6-0,75 l/ha annavad pikemaajalise kaitse kahjurite vastu, tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest. Seetõttu on kahjurite vastu tõhus kasutada nii, kontaktse kui süsteemse toimeainega toodet korraga, et anda pikemaajaline kaitse kultuurile. Eriti kui probleemiks on kapsakoid, tuleb arvestada, et munadele tooted otse ei mõju ning kui röövikud on väljunud saaksid need hiljem hukka. Proteus OD sisaldab 1% kontaktset toimeainet, lisaks süsteemsele, kuid resistentsete populatsioonide olemasolul soovitame lisada kontaktset toimet juurde, mõne muu tootega.
Lisaks on lubatud kasutada rapsil toodet Pyrinex Supreme (registrist kustutatud, ajapikendus kasutamiseks 01.07.2019), mis oli registreeritud peitkärsakate, kõdrasääse, naeri-lehevaablane ja suure maakirbu vastu. Toime kahjuritele avaldub, kui preparaati neile otseselt peale pritsitakse või kui nad toituvad taime pritsitud osadel. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid. Kloorpürifoss on efektiivne imevate putukate (lehetäid, ripslased jt), närivate putukate (näiteks mardikalised, liblikalised ja nende vastsed) ning isegi punase kedriklesta vastu. Kuna Pyrinex Supreme sisaldab kahte toimeainet, erineva toimemehhanismiga annab hea pikaajalise ja kiire “nokaudi” efekti tänu toimeainete kloorpürifossi ja beetatsüflutriini teineteist täiendavale toimele. Pyrinex Supreme kaitsev toime vältab vähemalt 7-14 päeva, sõltuvalt tingimustest ja kahjurite rünnakust. Kulunorm 0,75-1,25 l /ha, sobib kasutada ka teraviljadel ripslaste ja lehetäide tõrjeks ning kartulil kartulimardika vastu.
Ainult kloorpürifossi sisaldav toode Helios 480 EC, on registreeritud suvi- ja talirapsil ning rüpsil hiilamardikate tõrjeks kulunorm 0,6-0,8 l/ha ning sama toimeainega Pyrinex 250 CS (registrist kustutatud, lubatud kasutada 1.01.2019) on registreeritud suvirapsil ja talirapsil hiilamardikate tõrjeks, kulunorm 0,5-0,75 l/ha.
Tiiu Annuk
Agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele