Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: räägime suviviljade haigus- ja kahjuritõrjest ning kartuli lehemädanikust

Varajane oder, praktiliselt pole võrsunud,
Foto: Scandagra Eesti AS
Viimase nädala jahedamad ilmad ja vihmasajud on muutnud taimede värvi, mõnel poole Eestis pole kuivusest tingitud kahjusid enam märgatagi. Kahjuks nendes piirkondades, kui põud kestis väga pikalt ei saa enam põuast tingitud kahjusid kuidagimoodi kompenseerida. Teraviljade võrsumine jäi kehvaks, kui mitte öelda, et olematuks, suviraps tärkas ebaühtlaselt ning taimed on seni kollakad ja jäävad hõredaks.

Tänavune aasta on erakordselt putukarohke ja eelkõige sõltub see ilmastikust. Jahedamate ilmadega ei vähene putukate arvukus, vaid pikeneb arenguperiood, seega ei tohi tähelepanuta jätta nii lehetäilaste, ripslaste jt. kahjurite olemasolu. Kontrollige pisteliselt oma põlde, et hiljem koristusperioodil oleks mida koristada. Siinkohal tahaksin kindlasti toonitada, et jälgige ka taliviljadel viljapäid ja siis kui suviviljadel pead välja tulevad (kui juba pole) jälgige ka neid. On väga suur hulk kahjureid, kes armastavad toituda viljapeadest. Lisaks oli rootsi kärbse esimene põlvkond erakordselt arvukas, teine põlvkond võib kahjustada teraviljade päid. Kahjustuse tagajärjel muutuvad terad kõlujaks, sellise tera sisemusest võib leida vagla, nuku või nukukesta. Kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast.

Suvirapsist. Varsumise faasis on suvirapsil ka kasvureguleerimise aeg, sellest oli juttu taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 25.

Samuti on rapsil arvukalt kahjureid. Suviraps on tänu jahedusele ja niiskusele jõudsalt kasvanud ja õisik on väljunud rosetist. Mõnel pool on suviraps juba õitsemise alguses. Kellel veel suviraps ei õitse peab väga hoolikalt jälgima kahjureid ning nende arvukal esinemisel tõrjet tegema. Suvirapsi kahjurite tõrjest kirjutasime taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 24

Kuna suviraps on hakanud osaliselt juba õtsema ei saa ära unustada ka valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjet. Vihmane ilm suvirapsi õitsemise ajal soodustab valgemädanikku nakatumise riski. Valgemädaniku tõrjest sai kirjutatud talirapsi juures taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 21 (LINK). Siinkohal toome ära valgemädaniku tõrjeks sobivad tooted ja kulunormid: Cantus Gold 0,4-0,5 l/ha, lubatud 1 kord kasvuperioodil, Amistar Gold 0,75 l/ha (UUS!), lubatud 1 kord kasvuperioodil, Tilmor 0,8-1,2 l/ha, lubatud 2 korda kasvuperioodil, hilisem pritsimisaeg täisõitsemisel, Prosaro 1,0 l/ha, lubatud 2 korda kasvuperioodil, Propulse 0,8-1,0 l/ha, lubatud 1 kord kasvuperioodil. Üldjuhul tõrjutakse valgemädanikuga koos ka kuivlaiksust, kuigi nakatumine kuivlaiksusesse toimub hiljem, kel vähegi võimalust võib kasutada teistkordset pritsimist teise tootega nt on hilisemaks kasutamiseks lubatud Cantus Gold, Propulse ja teha kuivlaiksuse tõrje õitsemise lõpus. Suvirüpsile registreeritud tooted on: Tilmor 0,8-1,2 l/ha, Propulse 0,8-1,0 l/ha, Prosaro 1,0 l/ha. Eelnimetatud tooteid on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate aktiivne lendlus pole veel alanud või on juba lõppenud.

Suviviljade haigusetõrje ja leheväetamine

Eelnevad kuumad ilmad ja praegune niiskus on viimasel nädalal suviviljade kasvu kiirendanud ning viljapead on kohe väljumas või väljunud lehetupest. Varajastel otradel ja ka mõnel pool nisudel on viljapead väljas. Loomise lõpus pritsimine (kasvufaas 59), kui viljapea on lehetupest täielikult väljunud, aitab säilitada lehestikku ja pikendada lehtede ja viljapea vastupidavust haigustele. Haigusetõrjest sai kirjutatud ka taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 23 (LINK).

Haigustõrjega koos on hea anda ka leheväetisi. Näiteks Sakus läbiviidud katsete tulemusel pritsimislahusesse lisatud karbamiid koguses 20 kg/ha suurendas suvinisu saagikust. Samuti väävliga väetamise tulemusena paranes nisuvalgu kvaliteet mitmetes katsetes, kasutati YaraVita®Thiotrac, milles on tasakaalus nii lämmastik kui väävel. Väävlipuudus põhjustab teraviljal eelkõige nisudel saagilanguse, andes väävlit koos lämmastikuga on tulemuseks kõrgem proteiinisisaldus. Soovitame nii YaraVita® Thiotrac‘i, Hefe Doctor S või Hefe Efect S väetiseid väävlipuuduse rahuldamiseks.

Teada on, et kaalium parandab õitsemist, tugevdab taime kudesid ja on vajalik seemnete idanemisel ja viljade arenguks. Kaaliumi hea omadus on ka see, et ta muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. Kaaliumipuudus põhjustab terade enneaegset küpsemist ja normaalsest väiksema erikaaluga, ebaühtlasema suurusega kiduramaid terasid. Samuti on takistatud pähiku teatud osade areng, mis vähendab terade arvu pähikus. Soovitame lisada YaraTera®Krista K Plus (N 13,7%, K 38,4%) või YaraTera®Krista SOP (kaaliumsulfaat, sisaldab 41% K, 18% S). Samuti on sobilikud kõrge kaaliumiga kompleksmikroväetised nagu VivaGel 10-10-50 jt.

Mangaan ja tsink mängivad olulist rolli paljudes taime protsessides, sealhulgas soodustavad lämmastiku metabolismi ehk selle omastamist. Parandades lämmastiku metabolismi, suurendab see omakorda valkude moodustumist. Uuringud on näidanud, et mikroelemendid nagu tsink, vask, mangaan ja boor suurendavad näiteks odral tuhande tera massi. Vase ja magneesiumi lisamine paagisegusse koos fungitsiidiga on tõstnud oluliselt saagikust. Sobiv toode kasutamiseks on nt Profi Basis Plus, YaraVita®Gramitrel (sisaldades N, Mg, Mn, Cu, Zn).

Eelkõige tuleb aga positiivne mõju esile siis, kui teatud toiteainet on mullas vähe, seetõttu soovitame jälgida oma mullaanalüüse ning vastavalt sellele otsustada, millist toiteainet võiks kõige enam vaja minna. Üldise puuduse korral tasuks kasutada erinevaid kompleksmikroväetisi nii YaraVita®Gramitreli, Profi Basis Plus, VivaGel või Kristalon seeria väetiseid.

Loomise ajal saab kasutada väga laias valikus tooteid, kasutamise kulunorm sõltub sellest, kas tehakse tõrjet jaotatult või ühekordselt. Pritsimiseks kasutatavate preparaatide normid arvestada sõltuvalt taimekahjustajate spektrist, preparaadi efektiivsusest ja erinevate preparaatide koosmõjust. Sobivad tooted loomise keskpaigas kasutamiseks on nt Siltra Xpro, Ascra Xpro, Zantara, Elatus Era, Credo, Ceriax, Viverda, Librax, Prosaro, Opera N, Orius 250 EW, Epox Top, Falcon Forte jt. Et vältida resistentsuse teket, saada soodsama hinnaga, samas efektiivistada tõrjet võib kasutada segusid (tekib positiivne sünergism) Orius 250 EW 0,4-0,5l/ha+Rubric 0,4-0,5 l/ha, Orius 250 EW 0,4-0,5l/ha+ Bolt XL 0,4-0,5 l/ha, Credo 1,0 l/ha+ Rubric 0,4-0,5 l/ha jne.

Kartuli lehemädanik
Foto: Scandagra Eesti AS

Kartuli lehemädanikutõrje

Viimase aja soodsad ilmad soosivad kartuli-lehemädanikku nakatumist ning tõrjega ei tohiks viivitada. Kartuli-lehemädanik on äärmiselt ohtlik haigus, mis võib levida soodsates tingimustes kiiresti. Kartulitaimede aktiivse kasvu korral hävitab või kahjustab haigus lehestikku ning vähendab selle tagajärjel oluliselt mugulasaaki. Kriitiline aeg lehestikuhaiguste lööbimiseks on aeg, mil vaod on kokku kasvanud, sel ajal on õhuliikumine vagude vahel väiksem ja alumised lehed püsivad kauem niisked.

Lehemädanikku tuleks pritsida haigust ennetavalt, sel juhul piisab hea kaitsva efektiga kontaksest funditsiidist nagu Dithane NT, kulunorm 2,0 kg/ha, Shirlan 500 SC, kulunorm 0,3-0,4 l/ha, Leimay, kulunorm 0,5 l/ha, Ranman Top, kulunorm 0,5 l/ha. Nende toodete puhul võib vajalik olla korduspritsimine 6 (7)-10 päeva järel, et kindlustada uute kasvanud lehtede kaitse. Jaheda ja vihmase ilmaga tuleks intervalli lühendada.

Kartuli õitsemise eel ja alguses on parim kasutada nii kontaktse kui süsteemse toimega tooteid. Samuti sel juhul kui lehemädanik on juba nakatunud ja pritsimine hiljaks jäänud peaks valima sellised tooted, mis pidurdavad eoste moodustumist ja vähendavad nende eluvõimet ja on raviva toimega nagu Ridomil Gold MZ 68 WG, kulunorm 2,5kg/ha, Infinito, kulunorm 1,2-1,6 l/ha, Glory, kulunorm 2,0 l/ha, Revus Top, kulunorm 0,6 l/ha jt.

Pärast õitsemist, kui ilmastikutingimused on seenhaiguste arenguks soodsad, pritsida translaminaarsete fungitsiididega nagu Ridomil Gold MZ 68 WG, Glory, Revus Top.

Hilisemas staadiumis, kui lehemädanik on kartulipealsetel, suureneb risk, et vihm peseb haigustekitajad maha ja need jõuavad mugulateni ning nakatavad sel viisil mugulaid. Risk on veelgi suurem koristuse ajal, mistõttu on see kartulipealsete hävitamise vajaduse peamiseks põhjuseks.

Seemnepõldudel võib kasutada 2 nädalat enne kartuli koristamist kartulipealsete kuivatamiseks näiteks desikanti Reglone Super. Pruunmädanikust nakatunud mugulad alluvad kergesti mädanikule ja põhjustavad suurt säilituskadu. Mugulanakkuse vältimiseks kasvuperioodi lõpus sobib kasutada preparaate Ranman Top, Shirlan, Revus Top jt.

Hea taimekaitsetava kohaselt ja resistentsuse vältimiseks pritsimistel vahetada erinevate toimeainetega fungitsiide või kasutada neid segus veendudes, et segupartnerid ja doosid annaksid sarnase mõju ja püsivuse. Kindlasti tuleb jälgida, et preparaatide kasutamisel ei ületa maksimaalselt lubatud pritsimiste korda.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960