Viimase nädala jahedamad ilmad ja vihmasajud on muutnud taimede värvi, mõnel poole Eestis pole kuivusest tingitud kahjusid enam märgatagi. Kahjuks nendes piirkondades, kui põud kestis väga pikalt ei saa enam põuast tingitud kahjusid kuidagimoodi kompenseerida. Teraviljade võrsumine jäi kehvaks, kui mitte öelda, et olematuks, suviraps tärkas ebaühtlaselt ning taimed on seni kollakad ja jäävad hõredaks.
Varajane oder, praktiliselt pole võrsunud,
  • Varajane oder, praktiliselt pole võrsunud,
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Tänavune aasta on erakordselt putukarohke ja eelkõige sõltub see ilmastikust. Jahedamate ilmadega ei vähene putukate arvukus, vaid pikeneb arenguperiood, seega ei tohi tähelepanuta jätta nii lehetäilaste, ripslaste jt. kahjurite olemasolu. Kontrollige pisteliselt oma põlde, et hiljem koristusperioodil oleks mida koristada. Siinkohal tahaksin kindlasti toonitada, et jälgige ka taliviljadel viljapäid ja siis kui suviviljadel pead välja tulevad (kui juba pole) jälgige ka neid. On väga suur hulk kahjureid, kes armastavad toituda viljapeadest. Lisaks oli rootsi kärbse esimene põlvkond erakordselt arvukas, teine põlvkond võib kahjustada teraviljade päid. Kahjustuse tagajärjel muutuvad terad kõlujaks, sellise tera sisemusest võib leida vagla, nuku või nukukesta. Kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast.
Suvirapsist. Varsumise faasis on suvirapsil ka kasvureguleerimise aeg, sellest oli juttu taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 25.
Samuti on rapsil arvukalt kahjureid. Suviraps on tänu jahedusele ja niiskusele jõudsalt kasvanud ja õisik on väljunud rosetist. Mõnel pool on suviraps juba õitsemise alguses. Kellel veel suviraps ei õitse peab väga hoolikalt jälgima kahjureid ning nende arvukal esinemisel tõrjet tegema. Suvirapsi kahjurite tõrjest kirjutasime taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 24
Kartuli lehemädanik
  • Kartuli lehemädanik
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Kartuli lehemädanikutõrje
Viimase aja soodsad ilmad soosivad kartuli-lehemädanikku nakatumist ning tõrjega ei tohiks viivitada. Kartuli-lehemädanik on äärmiselt ohtlik haigus, mis võib levida soodsates tingimustes kiiresti. Kartulitaimede aktiivse kasvu korral hävitab või kahjustab haigus lehestikku ning vähendab selle tagajärjel oluliselt mugulasaaki. Kriitiline aeg lehestikuhaiguste lööbimiseks on aeg, mil vaod on kokku kasvanud, sel ajal on õhuliikumine vagude vahel väiksem ja alumised lehed püsivad kauem niisked.
Lehemädanikku tuleks pritsida haigust ennetavalt, sel juhul piisab hea kaitsva efektiga kontaksest funditsiidist nagu Dithane NT, kulunorm 2,0 kg/ha, Shirlan 500 SC, kulunorm 0,3-0,4 l/ha, Leimay, kulunorm 0,5 l/ha, Ranman Top, kulunorm 0,5 l/ha. Nende toodete puhul võib vajalik olla korduspritsimine 6 (7)-10 päeva järel, et kindlustada uute kasvanud lehtede kaitse. Jaheda ja vihmase ilmaga tuleks intervalli lühendada.
Kartuli õitsemise eel ja alguses on parim kasutada nii kontaktse kui süsteemse toimega tooteid. Samuti sel juhul kui lehemädanik on juba nakatunud ja pritsimine hiljaks jäänud peaks valima sellised tooted, mis pidurdavad eoste moodustumist ja vähendavad nende eluvõimet ja on raviva toimega nagu Ridomil Gold MZ 68 WG, kulunorm 2,5kg/ha, Infinito, kulunorm 1,2-1,6 l/ha, Glory, kulunorm 2,0 l/ha, Revus Top, kulunorm 0,6 l/ha jt.
Pärast õitsemist, kui ilmastikutingimused on seenhaiguste arenguks soodsad, pritsida translaminaarsete fungitsiididega nagu Ridomil Gold MZ 68 WG, Glory, Revus Top.
Hilisemas staadiumis, kui lehemädanik on kartulipealsetel, suureneb risk, et vihm peseb haigustekitajad maha ja need jõuavad mugulateni ning nakatavad sel viisil mugulaid. Risk on veelgi suurem koristuse ajal, mistõttu on see kartulipealsete hävitamise vajaduse peamiseks põhjuseks.
Seemnepõldudel võib kasutada 2 nädalat enne kartuli koristamist kartulipealsete kuivatamiseks näiteks desikanti Reglone Super. Pruunmädanikust nakatunud mugulad alluvad kergesti mädanikule ja põhjustavad suurt säilituskadu. Mugulanakkuse vältimiseks kasvuperioodi lõpus sobib kasutada preparaate Ranman Top, Shirlan, Revus Top jt.
Hea taimekaitsetava kohaselt ja resistentsuse vältimiseks pritsimistel vahetada erinevate toimeainetega fungitsiide või kasutada neid segus veendudes, et segupartnerid ja doosid annaksid sarnase mõju ja püsivuse. Kindlasti tuleb jälgida, et preparaatide kasutamisel ei ületa maksimaalselt lubatud pritsimiste korda.
Tiiu Annuk
agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele