Fotod: Läti kolleegid saavad olla uhked ilusate põldude üle

Lisaks põllumaale omatakse ka metsa ja seda on 300 hektarit.

Mullad on selles piirkonnas suhteliselt head, aga on ka savikamaid põlde. „Meie firmal on põlde eri suurusega, on päris väikeseid, aga üks põld on isegi 101 hektari suurune. Õnneks on kõik meie põllud siinsamas lähinaabruses, jäädes 8 kilomeetri raadiusesse,“ tutvustas Licitis.

Eelistavad talivilja kasvatada. Tänavu on maha külvatud 500 hektarit talinisu, 170 hektarit talirapsi ja 70 hektarit liblikõielisi. Veidi on ka otra ja kaera, samas kasvatatakse sajal hektaril rukist. „Kui meil eelmisel aastal oli 50 hektarit rukist, siis tänavu on poole rohkem. Kasvatame kohalikku rukkisorti ’Kaupo’, selle sordi kasvatamise eest saab lisatoetust, nagu teil ’Sangaste’ puhul. Oleme proovinud ka uusi hübriidsorte, aga neid siiski ei kasvata ja põhjus selleks on hoopis see, et omame ka pagaritöökoda, kus küpsetame oma viljast ise leiva ning meie tarbija eelistab just sordist ’Kaupo’ saadud leiba selle mõnusa maitse pärast,“ rääkis Licitis.

Kasvatatud vilja müüvad nad üldjuhul Tartu Millile kuuluvale Dobelese veskile, raps läheb siinsele Baltic Agrole. „Vilja puhul rõhume ikka kvaliteedile ja müüme toiduvilja klassis,“ lisas agronoom.

Lisaks tavatootmisele tegeletakse veel seemneviljakasvatusega, firmal on olemas selleks nii oma labor, kui ka sorteerid.

Saakide kohta ütles kogemustega tegija, et saagid tulevad just sellised, kuidas sa ise panustanud oled. „Kõrgeima nisusaagi olen saanud 9 tonni hektarilt, keskmine jääb 5 tonni kanti. Ühel aastal on õnnestunud saada ka kuldmedal rapsi kasvatamises Läti viljelusvõistluselt „Zelta lauks“,“ sõnas ta.

Süveneti enim talinisu- ja CL-rapsi kasvatusse. Eile said meie põllumehed näha mitmeid erinevaid katsepõlde, mis silmale tundusid ideaalses seisus olevat. Eriti huvitav oli talinisude katsetus, kus maha oli külvatud 7 erinevat sorti. Asja tegi huvitavaks see, et külvikorras järgnes nisu nisule. „Sellise külvikorraga kus nisu järgneb taas nisule peab olema kõrgem väetusfoon ja puhise norm oli suurem. Nüüd põuaga tundub, et see oli õige otsus, sest taimed on tugevad ja ei kannata nii raskelt põua käes,“ selgitas Licitis.

Katsed olid tehtud erinevate väetistega – üks osa Yara ja teine Tradecorpi toodetega.

Et tegu on tõesti ühe tugeva tegijaga Lätis, kelle kogemustest ka teistel õppida on, siis toimuvad nende firma põldudel juba 13. aastat järjest põllupäevad „Agro Forum“. Tänavu on kõik huvilised oodatud 5. juulil.

Kõigest nähtust – kuidas nad oma ettevõtet majandavad ja kuidas erinevaid kultuure kasvatavad - saad pikemalt lugeda Äripäeva Põllu- ja metsamajanduse juuni kuu erilehest, mis ilmub 21.06.2018.