Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartus kogunevad Euroopa juhtivad lihaveisekasvatajad
Lihaveisekasvatus on Eestis väga jõudsalt arenenud – Eestis kasvatatakse praegu kokku 81 000 lihaveist. Kõige populaarsemateks veisetõugudeks on kujunenud ekstensiivseks kasvatuseks hästi sobivad hereford ja aberdeen-angus, kes moodustavad kokku 41% lihaveiste koguarvust.
„Konverentsil osalejatel on väga hea võimalus saada ülevaade erinevate Euroopa riikide lihaveisekasvatusest. Lisaks räägitakse lihaveisekasvatajatele üha olulisemaks muutuvatel teemadel, nagu näiteks lihaveiste talvine pidamine või lihaveiste karjatamine pärandkoosluste säilitamiseks. Arvestades erinevate loomataudiohtudega tutvustatakse sedagi, kuidas loomapidaja saab oma karja bioturvalisust parandada, mis on oluline nii oma karja kaitsmiseks kui rahvusvahelise kaubanduse kontekstis,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme.
„Viimase 20 aasta jooksul ei ole Eestis rahvusvahelisi lihaveisekasvatuse konverentse olnud. Tänane konverents ja foorum näitavad teiste riikide huvi tulla meid külastama ja näha, mismoodi meil lihaveiseid kasvatatakse. Lihaveiseid on palju just talukarjades ja ka konkreetsele tootele keskendunud nišikarjades. Meil on ka spetsiaalsed aretusfarmid, kes müüvad tõuloomi, ja nuumafarmid,“ tutvustas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko Eesti lihaveisekasvatust.
Konverentsil saab sõna Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee ICAR Interbeef Iirimaa esindaja Clodagh Ryan, kes annab ülevaate lihaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmetel põhineva geneetilise hindamise ühistest võimalustest, mis aitavad erinevate riikide lihaveise populatsioone omavahel võrrelda. Euroopa juhtiv lihaveisekasvatusmaa Iirimaa on suurel määral veiseliha ekspordile orienteeritud riik, kus toodetakse veiseliha siseriiklikust vajadusest 8 korda rohkem. Iirimaa kogemusest on Eestil palju õppida.
Teine välisekspert - Šveitsist pärit Baltic Vianco Trading OÜ president Ivo Veggmann annab konverentsil ülevaate, kuidas Eesti lihaveisekasvatus on arenenud viimase 15 aasta jooksul.
11.-15. juunini peetakse Eestis Tõuloomakasvatajate Ühistu eestvedamisel Euroopa Anguse Foorumit. Nädala jooksul külastasid 10 riigi (Soome, Taani, Läti, Tšehhi, Portugal, Inglismaa, Iirimaa, Saksamaa, Šveits, Eesti) esindajad aberdiin-anguse lihaveiseid kasvatavaid aretusfarme üle Eesti. Ringreisil Saare-, Pärnu-, Valga- ja Jõgevamaal tutvuti nii aretus-, pere-, nuuma- kui ka keskkonnakaitselistel aladel loomi karjatavate ettevõtetega.
Tänasel konverentsil aga luuakse siiani regulaarselt küll koos käinud, kuid seni ametliku staatuseta üle-euroopaline aberdiin-anguse organisatsioon, mis seni Euroopas puudus.
HEA TEADA
Maaeluministeeriumi põllumajandussektori ülevaate kohaselt toodeti 2017. aastal Eestis 20 tuh t veiseliha (eluskaalus), mida on aasta varasemaga võrreldes 30% vähem. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 19%.
Lihatööstused ostsid 2017. aastal kokku 34 200 veist, mida on 2016. aastaga võrreldes 1800 veist vähem. Kokkuostetud veistest saadi 8790 t liha, mida on 269 t vähem kui 2016. aastal. 2017. aastal oli veiseliha keskmine kokkuostuhind 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim kokkuostuhind ning 207 €/t kõrgem kui 2016. aastal.
Eesti päritolu veiseliha eksporditi 2017. aastal 920 tonni (4,27 miljoni euro väärtuses). Veiseliha eksporditav kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,4%, kusjuures eksporditud liha väärtus suurenes 16,4%.
Hetkel kuum
Veiseliha peamisteks ekspordi sihtriikideks olid Läti (33%), Taani (30%) ja Rootsi (21%). Veiseliha ekspordi kogusest 58% moodustas jahutatud liha. Eksporditud veiseliha keskmine hind oli 4632 €/t, mis on 227 €/t kõrgem kui 2016. aastal.
2017. aastal imporditi 2905 t veiseliha, millest 560 t moodustas reeksport. Veiseliha imporditi möödunud aastal 12,1 miljoni euro väärtuses (sh reeksport 1,85 miljonit eurot). Veiseliha import suurenes 2017. aastal aasta varasemaga võrreldes 573 t võrra. Veiseliha veeti peamiselt sisse Poolast (29%), Leedust (26%) ja Lätist (16%). Imporditud veiseliha keskmine hind oli 4153 €/t.
Enimloetud
1
“Targem on maksuvõlad koostöös maksuametiga ajatada, kui veelgi kallimaid lahendusi otsima hakata”
2
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Targem on maksuvõlad koostöös maksuametiga ajatada, kui veelgi kallimaid lahendusi otsima hakata”
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele