Suur fotogalerii: Agrovizija toimus esmakordselt Lätis

Et pinnad on suured, peab selle majandamiseks olema hea tehnika. “Mina eelistan Fendti traktoreid. Kombaine on mul lausa 6 – 5 tükki on Claasi ja 1 John Deere oma. Pritse on meil 4 ja üks neist iseliikuv, eelistan firma Dammann omi. Mullaharimiseks ja külviks kasutan Väderstadi tehnikat ning kanasõnnik saab põllule Joskini laoturiga,” selgitas Grantins.

Andris Grantinse sõnul on neil saagid üldjuhul õnnestunud. “Teeme korralikult ära planeeritud väetamis- ja taimekaitsetööd. Nii on keskmine rapsisaak meil 3,8 t/ha ja nisu 8,5 t/ha. Kuivatame vilja ise, meie kuivati võimsus on 100 t/h ja niiskema vilja puhul veidi väiksem – nii 80 t/h,” ütles ta ja lisas, et eks ka neil olid eelmisel hooajal saagid väiksemad, sest kevadel oli lumiseene kahjustus viljal ja sügis oli ka neil vihmane, mis takistas koristust.

Selle hooaja kohta sõnas Andris Grantins, et looda siiski häid saake, sest on oma põldudesse palju panustanud. “Kehv kevad on pannud Läti põllumehed kõvasti lisaväetistesse panustama. Saak tuleb hea, kui juuli algus ikka veidigi vihma toob.”

Meie põllumehed said Baltic Agro, Yara ja Adama Läti piirkonna esindajate abil põhjalikumalt tutvuda nende firmade katsetega. Kõik piirkonna esindajad kurtsid, et maa omanik on enne külvi oma maad natuke isegi liiga korda teinud – puudus igasugune umbrohi ja enamus katseid nägid välja sarnased, taimed tugevad ning üldmulje oli lausa suurepärane. Sellegipoolest vaadati koos üle tehtud väetamised ja taimekaitse ning arutleti, milline variant parim on.

Peale taimekasvatuse osa mindi tutvuma tehnikaga.