Suur fotogalerii: Agrovizija toimus esmakordselt Lätis

15.-16. juunil toimus Lätis esmakordselt põllumess “Agrovizija & Traktordiena 2018”, kus näha sai 16 firma katselappe nisule ja rapsile ning lisaks toimus suur põllumajandustehnika näitus koos töödemodega. Meie põllumehed viis messile Baltic Agro AS.

Messi katselapid olid rajatud põllumajandusfirma “Erin” maadele. Kokku rajasid katsed 16 firmat, kes siis esindasid kas taimekaitsevahendite või väetiste tootjaid või olid nende firmade edasimüüjad. Igal firmal oli 2 teraviljakatset ja 2 rapsikatset ning näha sai siis erinevaid väetus- ja taimekaitse lahendusi.

Firma “Erin” juht Andris Grantins leidis aega, et meie põllumeestega tutvuda ja oma firmast rääkida. “Tegeleme ainult teraviljakasvatusega, loomi meil pole. Maad on meil siin Bauska piirkonnas 2800 hektarit. Kõige enam kasvatame talinisu, seda on 1500 hektaril ja ka talirapsi on palju, tänavu 750 hektarit,” rääkis Grantins. Lisaks kasvatatakse veel suviviljadest nisu, uba ja lupiini.

Läti kolleegid saavad olla uhked ilusate põldude üle

GrainSense esitles Agrovizijal ainulaadset seadet

“Meil on siinkandis head ja viljakad mullad. Aga selle nimel oleme ka teinud palju tööd. Kasutan oma põldudel palju linnusõnnikut, mis aitab parandada fosfori ja ka näiteks kaaliumi taset mullas. Rapsile paneme üldjuhul 8 t/ha ja nisule 6 t/ha seda sõnnikut,” jagas oma kogemusi Grantins.

Et pinnad on suured, peab selle majandamiseks olema hea tehnika. “Mina eelistan Fendti traktoreid. Kombaine on mul lausa 6 – 5 tükki on Claasi ja 1 John Deere oma. Pritse on meil 4 ja üks neist iseliikuv, eelistan firma Dammann omi. Mullaharimiseks ja külviks kasutan Väderstadi tehnikat ning kanasõnnik saab põllule Joskini laoturiga,” selgitas Grantins.

Andris Grantinse sõnul on neil saagid üldjuhul õnnestunud. “Teeme korralikult ära planeeritud väetamis- ja taimekaitsetööd. Nii on keskmine rapsisaak meil 3,8 t/ha ja nisu 8,5 t/ha. Kuivatame vilja ise, meie kuivati võimsus on 100 t/h ja niiskema vilja puhul veidi väiksem – nii 80 t/h,” ütles ta ja lisas, et eks ka neil olid eelmisel hooajal saagid väiksemad, sest kevadel oli lumiseene kahjustus viljal ja sügis oli ka neil vihmane, mis takistas koristust.

Selle hooaja kohta sõnas Andris Grantins, et looda siiski häid saake, sest on oma põldudesse palju panustanud. “Kehv kevad on pannud Läti põllumehed kõvasti lisaväetistesse panustama. Saak tuleb hea, kui juuli algus ikka veidigi vihma toob.”

Meie põllumehed said Baltic Agro, Yara ja Adama Läti piirkonna esindajate abil põhjalikumalt tutvuda nende firmade katsetega. Kõik piirkonna esindajad kurtsid, et maa omanik on enne külvi oma maad natuke isegi liiga korda teinud – puudus igasugune umbrohi ja enamus katseid nägid välja sarnased, taimed tugevad ning üldmulje oli lausa suurepärane. Sellegipoolest vaadati koos üle tehtud väetamised ja taimekaitse ning arutleti, milline variant parim on.

Peale taimekasvatuse osa mindi tutvuma tehnikaga.

102 pilti

Agrovizija 2018

Autor: Meelika Sander-Sõrmus