Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 28. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui enamasti toimub puukentsefaliiti nakatumine puugihammustuse järel, siis pole harvad juhtumid, kus inimesed saavad raske haiguse entsefaliiti haigestunud kitsepiima joomise või sellest piimast valmistatud toodete tarbimise järel,“ selgitas terviseameti  epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko. Eestis on registreeritud 2010 aastal üks, 2011 aastal kaks, 2015 aastal samuti üks ning tänavu neli sel viisil toimunud haigestumise juhtu.

Haigelt loomalt saadud piima tarbimine võib põhjustada ka suuremaid puhanguid. Selline olukord meenus Dontšenkole 2005. aastast, kui  Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutut toorest kitsepiima. Maailmas on registreeritud juhtumeid, kus inimesed on haigestunud ka viirust sisaldava lehmapiima tarvitamise järel, kuid seda tuleb ette harvem.

Terviseamet tuletab meelde, et puukentsefaliidi haigestumise ennetamiseks on kõige tõhusamaks meetmeks vaktsineerimine. Vaktsineerimisega võib alustada aastaringselt. Oluline on teada, et puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Edasi on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada.  

Vaktsineerimata inimestel tuleb haigestumise ennetamiseks looduses kanda puukide eest kaitsvat rõivastust, kasutada puuke peletavaid vahendeid ja tarbida ainult kuumtöödeldud või pastöriseeritud piima võipiimast valmistatud tooteid.

Käesoleval aastal on terviseamet registreerinud kokku 17 puukentsefaliiti ja 418 puukborrelioosi haigusjuhtu. Borrelioosi vaktsineerimise teel ennetada ei saa.