Eesti rannajoone pikkus ja mitmekesise kalavaruga siseveekogude rohkus on ajast aega võimaldanud rannikukogukondadel tegeleda kalapüügiga.
Lindi sadam Pärnumaal
  • Lindi sadam Pärnumaal
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Välja on kujunenud pikaajalised püügitraditsioonid, kutselise kaluri amet ning olulisemad kohad, kust kala maale tuuakse. Et kala meie lauale jõuaks, tehakse kalasadamates rasket ja tänuväärset tööd. Kalasadamate uuendamise toetamise olulisusest ja rannakalanduse traditsioonide säilimisest kirjutab Maablogis kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo nõunik Liis Reinma.
Ranna- ja sisevete kalapüük on kohalikele kogukondadele alati olnud oluliseks elatusallikaks. Rannakalandust (sh siseveepüük) kui majandusharu on oluline elus hoida ja kaluri elukutset kõrgelt hinnata, kuna see loob töökohti maapiirkondadesse ja toob kala nii kohalike kogukondade kui ka meie kõigi toidulauale.
Kalasadamate areng on oluline
Kokku on PRIA heaks kiitnud 318 projektitaotlust, sealhulgas 49 koostööprojekti.
Kalasadamate arengu ning teiste põllumajanduse ja kalanduse valdkonna teemadel saab kaasa rääkida “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” koostamise raames. Maaeluministeerium koos teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga kaasavad tegevustesse ka koostööpartnereid ja huvirühmi ning üheskoos seatakse eesmärgid, mille abiga aidatakse kaasa Eesti maaelu valdkonna arengule.Vaata lisainfot SIIT
Liis Reinma
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo nõunik
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele