Tegelikud kasusaajad peavad 1. septembriks olema äriregistris

• Äriühingu osanikud ja aktsionärid on kohustatud teavitama tegelikest kasusaajatest ettevõtte juhatust.• Juhatus omakorda on kohustatud info edastama äriregistrile, mis avalikustab andmed oma infosüsteemis.Millised andmed tuleb äriregistrile edastada tegelike kasusaajate kohta:• Isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik.• Andmed selle kohta, kuidas isiku kontrolli teostati.Kosk soovitab ettevõtetel juba varakult alustada oma omandisuhete tuvastamisega. „Lihtsamate omandisuhetel puhul eeldab uus kohustus vaid veidi ajakulu, kuid keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille osanike ja aktsionäride ring ulatub näiteks välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine keerukam ja aeganõudvam protsess,“ lausus Kosk.

Uue ettevõtte puhul tuleb andmed tegeliku kasusaaja kohta äriregistrile esitada juba äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Juhul kui andmed püsivad muutumatuna, on juhatusel kohustus andmete õigsust kinnitada iga-aastaselt koos majandusaasta aruande esitamisega. Juhul kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.

Kui tegelikku kasusaajat ei ole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid.

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

1. septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas. „Selle muudatuse eesmärgid on tegelikult põhjendatud ja vajalikud ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks, võitluseks rahapesu- ja terrorismiga ning maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks ja maksukuritegude piiramiseks,“ lisas Kosk.