Koristustööd käivad, juba on ka esimesed põldoad koristatud. Samuti käib koristatud põldudel aktiivne umbrohutõrje glüfosaatidega, et taliviljadele umbrohupuhas põld tagada. Põuale vaatamata on juba tärganud ka esimesed talirapsi külvid.
Orashein talirapsi põllul
  • Orashein talirapsi põllul
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Eks erinevates Eesti piirkondades on ilmastikutingimused väga kõikuvad ja nii mõnelgi pool polnud tulnud piiskagi vihma ja oodati niiskust, et külvama hakata. Kes kasutab pindmist harimist või kõrdekülvi, on juba näha, et öistest kastetest tingituna tärkab teraviljavaris jõudsalt ning võib koheselt rapsi tärgates probleemiks muutuda. Külvieelselt või külvi järgi (enne rapsi tärkamist) saab kasutada erinevaid glüfosaate. Kuid kui raps on juba tärganud tuleks kasutada spetsiaalseid kõrreliste tõrjeks mõeldud tooteid.
Teraviljavarise ja orasheina tõrje talirapsis
Talirapsi külvidel, mis tehakse teravilja järgi on suurimaks probleemiks teraviljavaris. Teraviljavaris konkureerib kultuuriga ning suure surve tõttu võib lämmatada väikese talirapsi. Ärge jätke teraviljavarise tõrjet väga hiliseks, mõistlik on teha see pigem varem kui hiljem! Vajadusel saab ka uuesti teha, aga oluline on just esimene rinne ära tõrjuda, kuna hiljem tärganud varis pole enam nii suur konkurent kultuurile.Rapsi seest erinevate kõrreliste tõrjeks on lubatud mitmed tooted, nt Agil 100 EC/Zetrola (0,5- 1,0 ja 0,75-1,5 l/ha), Targa Super (0,75-1,25 ja 1,25-2,0 l/ha), Quick 5% EC (1,25 l/ha) jt. Kõrgemaid kulunorme tuleb kasutada mitmeaastaste kõrreliste, nagu näiteks hariliku orasheina tõrjel, kuna need on suurema juurestikuga ja raskemini tõrjutavad. Teraviljavaris on samal aastal seemnest kasvanud, seetõttu pole tema juurestik nii võimas, ning on oluliselt kergem tõrjuda, st. saab kasutada väiksemat kulunormi. Väga oluline on teada, et kõrreliste tõrjumiseks ettenähtud tooted on aeglase mõjuga, see tähendab, et kuni 2-3 nädalat läheb umbrohu täieliku hävimiseni.
Tavatootmises, kui kasutatakse keemilist puhist ei tohi tooteid kokku segada vaid Bactomix 5-ga tuleb seemneid töödelda eraldi tööna, vahetult enne külvi.
Vasakul puhitud Activ Start´ga, paremal kontroll
  • Vasakul puhitud Activ Start´ga, paremal kontroll
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Oakasvatajatele infoks
Tänavune putukate rohkus on kõigile teada ja ilmastik on olnud meil erakordselt kuum. Sellega seoses on teatud kahjurite arvukus tõusnud nii võib olla ka meil suhteliselt vähearvukas oa-teramardikas (Bruchus rufimanus) tänavu probleemiks. Putukad on aktiivsed kui temperatuur tõuseb üle +20 °C, üle +25 °C temperatuur on nende arenguks väga soodne, samas alla +15 °C temperatuur ja märg ilm limiteerib nende liikuvust. Viljastatud emased munevad ühekaupa või väikeste gruppidena noortele kaunadele. Vihm, tuul ja alla 20 °C temperatuur hoiab tagasi munemisprotsessi. Munad munetakse taime madalamatele osadele. Munad on väikesed, kollakas-valged. On täheldatud maksimaalselt 10 muna ühel kaunal. Emane muneb 50 ja 100 muna vahel. Vihm võib suurendada munade hävimist. Vastsed kooruvad umbes 10 päeva pärast (sõltuvalt temperatuurist 1-3 nädalat). Munadest koorunud tõugud tungivad läbi kauna seina ja arenevad terades. Vastsed on kaitstud nii keemilise kui bioloogilise tõrje eest. Vastse areng kestab kuni 3 kuud. Nukuperiood kestab umbes 10 päeva, seejärel väljuvad valmikud seemnetest. Kuna paaritumine ja munaperiood võtab aega paar nädalat, võivad täiskasvanud mardikad väljuda oateradest nii enne kui pärast koristust.
Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus)
  • Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus)
  • Foto: Scandagra Eesti AS
Kuigi oa-teramardikas ei mõjuta otseselt oluliselt põldoa saagikust, muudab see oaterade kaubanduslikku välimust ja idanevust. Lisaks on kahjustatud terad vastuvõtlikud haigustele. Probleem on ka põldoa turustamisel, kuna elusate putukatega teri pole lubatud eksportida.
Üldised tõrjevõtted: Meie külmad talved hävitavad teramardikaid, pehme talve korral võivad levida ka Eestis. Vastsed arenevad oaterades ja seetõttu on nad kaitstud sel perioodil keemilise tõrje eest. Seetõttu saab neid tõrjuda eelkõige siis kui mardikad on väljunud teradest ja avastatud hoidlas. Mardikate avastamisel tuleb seemnematerjal töödelda fumigandiga. Seemet võib ka kuumutada +55 °C juures 15 minutit.Kasvuaegselt pritsitakse mardikate vastu peale õitsemist. Mardikate arvukuse prognoosimisel tuleb arvestada nii temperatuuri kui taime kasvufaasi, seega kui õitsemise lõpus on vähemalt 4 järjestikust üle +20 kraadise temperatuuriga päeva võime prognoosida mardikate arvukuse tõusu.Tiiu Annukagronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele