Jaga lugu:

MES alustab tänasest taotletud käibekapitali laenude väljamaksmist

MES alustab tänasest taotletud käibekapitali laenude väljamaksmist  Foto: Postimees/Scanpix

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas väike ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest tingitud olukorra leevendamiseks mõeldud käibekapitali laenu tingimused.

Tänavune põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades. Raskustesse sattunud põllumajandustootjate kriisist läbi aitamiseks otsustas Vabariigi Valitsus eraldada MESile 20 miljonit eurot, et leevendada ilmastikust tingitud käibevahendite puudust.

Väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjal on võimalik laenata maksimaalselt 100 000 eurot kuni kolmeks aastaks intressimääraga 4% kuni 6,5%. Laenuintress on sõltuvuses ettevõtja krediidireitingust ja laenutagatistest. Käibekapitali laenust ja selle taotlemisest loe pikemalt: Kuidas saada käibekapitali laenu?

Käibekapitali laenu taotlemise täpsemad tingimused on leitavad MES kodulehel www.mes.ee (laenude alamlehel).

Sihtasutus alustab käibekapitali laenutaotluste menetlemise ja väljamaksetega alates tänasest, 27. augustist.

MES-i juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul saab käibelaenuga leevendada põuast tekkinud ajutist likviidsusprobleemi, aga pikaaegset kahjumiga majandamist mitte. Kulusid ja kahjumit aitavad katta sellel aastal 10 miljoni euro võrra suurenenud otsetoetused, näiteks pindalatoetus, mis on oluline riskide maandamise element.

Riskide juhtimisel palju nüansse

Raul Rosenbergi sõnul jaotuvad põllumajandusettevõtetes riskid kaheks, on sisemised ja välimised riskid. „Sisemised riskid on näiteks ettevõtja ja juhtkonna nõrgad teadmised erinevate riskide olemasolust, valed agrotehnilised võtted, valesti valitud kultuurid, halvasti hallatud varad, nii maa kui masinad jt. Sisemised riskid ehk puudujäägid ettevõtte majandamisel ilmnevad teravalt väliste riskide realiseerumisel, Välisteks riskideks on ilmastik, taudid ning turgude ja poliitikaga seotu. Ettevõtjal peab olema piisavalt teadmisi ettevõtte majandamiseks ja väliste riskide ületamiseks,” selgitas Rosenberg taustaks.

16. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kolmanda muudatuse, millega muu hulgas lisati arengukavva uus riskijuhtimise toetusmeede.Antud meede on uus toetusskeem, mis on ette nähtud erinevate põllumajandustootmist mõjutavate riskidega tegelemiseks. Riigi roll on eeskätt riskijuhtimist soodustava keskkonna loomine, ent riskide hajutamisel jääb põhivastutus peamiselt põllumajandusettevõtjale endale. Riskijuhtimise meetme eelarve on kaks miljon eurot ja selle raames toetatakse saagi, loomade ja taimede kindlustamise makseid. Appi tullakse selliste juhtumite puhul, kus kahjustunud on rohkem kui 20% põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust. Toetust antakse 70% ulatuses kindlustusmaksete maksumusest ning võimalike kindlustatavate esemete loetelu hõlmab kõiki meil enim kasvatatavaid põllumajanduskultuure ja enim peetavaid põllumajandusloomi. Meede peaks rakenduma 2019. aastal.

Sisemiste riskide maandamisel on abiks ettevõtjate ja töötajate koolitus ning etttevõtte arendamine kõikidele riskidele vastupidavaks ehk tugev omakapital hea majandamise tulemusena.

Raul Rosenberg rõhutab, et ainult toetusraha baasil väliseid riske katta ei ole võimalik. Ka on toetuse vajadus nende jaoks suurem, kes on teinud suuri investeeringuid või on alustavad ettevõtjad. Nii on ettevõtjal võimalus väliste riskide maandamiseks kasutada järgmisi võimalusi:

• Otsetoetused – aitab kulusid katta ja omakapitali moodustada;• Kindlustus – loomade kindlustus olemas, saagikindlustus loomisel;• Käibelaen – aitab üle elada aja, kui vähesest saagist või maailmaturgude kaitumisest tekivad ajutised makseraskused;• Pikaajalised investeerimislaenud – aitavad struktuurseid muudatusi teha;• Omakapitali investeeringud – aitavad kaasa nii riskide maandamiseks kui ka uute suurte investeeringute tegemisel ja alustavate ettevõtjate turule tulekul;• Bürokraatia vähendamine ja paindlikumaks muutmine.

Ka sõnas Rosenberg, et MES saab tegeleda laenutoodetega järgides riigiabi reegleid. “MES ei saa hallata fonde koos erakapitaliga. MES saab osta osakuid ehk investeerida erafondihalduri poolt hallatavasse fondi. Põllumajandustootjate ja ühistute poolt võiks asutada aktsiaseltsi või osaühingu, kes tegeleb fondide haldamisega. Alternatiivina võiks kaaluda mõne olemasoleva erafondihalduri kasutamist. Oluline on fondihalduri usaldus – seda on tarvis finantseerijatele,” sõnas Rosenberg.

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee