Netovõla suurus on kerkinud ohtlikult kõrge 103 protsendini, nii et rahastajate raha on mängus juba rohkem kui omanike raha. Ettevõtte rahavoog on 36 miljoniga miinuses ja investeeringuteks on läinud 67 miljonit eurot.
HKScan oli samas seisus 2014. aasta alguses, meenutab Kauppalehti, siis müüs ta osaluse Poola Sokolowska tehases. Saadud 180 miljonit aitas toona 335 miljoni euro suuruseks kasvanud võla vähendada 142 miljonile. Nüüd on Poolast saadud noos otsas ja ettevõtte võlateenindamise võime varasemast veel kehvem.
Selles olukorras haaras ettevõtte õrna õlekõrre järele, mida tüüpiliselt kasutavad kriisifirmad, kellel teistsugust rahastust saada ei õnnestu – 40 miljoni euro suurune hübriidvõlakiri.
Võlakirja intress on riski tõttu 8protsendiseks kasvanud. Alguses oli plaanis pakkuda seda institutsioonidele, aga siis otsustati pakkuda ka Soome erainvestoritele.
Hübriidvõlakiri parandab pisut HKScani punaseks kippuvaid numbreid. Kõigepealt suurendab see omakapitali 40 miljoni euro võrra. Raha lubab ettevõte kasutada enda vajadusteks. Kauppalehti pakub, et tõenäoliselt makstakse tagasi vanu laene, millega väheneb netovõlataseme määr 79 protsendile.
HKScani jaoks on otsustav see, kas ettevõte suudab tootmise kasumlikuks muuta. Selle aasta esimesel poolel oli ettevõtte võrreldav ärikahjum üle 35 miljoni euro. Rauma broileritehase käivitamisraskused andsid sellest vaid 23 miljonit eurot.
Igal juhul ei ole pööre ettevõtte jaoks lihtne, isegi kui Rauma broileritehas oma lastehaigustest tasapisi paraneb. Ettevõtte 40 miljoni euro suurune kärpeprogramm jõuab lõpule alles aastaks 2020. Investeeringud on igal juhul külmutatud, ilmselt ka dividend.
Halvemal juhul võib HKScan minna saneerimisele. See oleks omanikele külm dušš. Ees võib olla ka mõne äri müük või isegi tükeldamine.