Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiina mõjutab kalandust järgmised kümme aastat
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös on valminud põllumajandussektori, sh kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoos aastateks 2018–2027, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.
Oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma XIII viisaastakuplaanis (2016–2020) seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu. Seatud eesmärk mõjutab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.
Vaatamata kalapüügitoodete hindade alanemisele vesiviljelustoodang kallineb
Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt 2% aastas (joonis 1). Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra isegi odavnevad (u ?0,85%), kuid vesiviljelustoodang kallineb 2,3%. Kalaõli hinda mõjutab õliseemnetaimede turg; viimasest on saanud kalaõlile suur konkurent alates 2012. aastast. Kalajahu ja -õli hinnad on olnud alates 2013. aastast languses, kuid perioodil 2018–2027 on ette näha mõningast tõusu (u 2% aastas).
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodangu maht liigub tõusvas joones
Ennustatakse, et aastaks 2027 kasvab kalapüügi- ja vesiviljelustoodang 193 miljoni tonnini, mis teeb kasvuks u 1% aastas. Eelmisel vaatlusperioodil, aastatel 2008–2017 kasvas toodang 2,3% aastas (joonised 2 ja 3). Toodang kasvab peamiselt vesiviljelustoodete tootmise najal – see suureneb 29% ehk 23 miljoni tonnini. Eeldatavasti on perioodil 2018–2027 Hiinas toodetud kala osakaal 39% (aastatel 2015–2017 oli see 62%). Vesiviljelustoodete kogused kasvavad sarnaselt hindadele samuti 2% aastas. Aastal 2020 peaksid kalapüügist ja vesiviljelusest saadavad kogused võrdsustuma; prognoos näitab, et sel aastal toodetakse vesiviljeluses 90 miljonit ja kalapüügis 91 miljonit tonni kala. Inimtoiduks mõeldud kalapüügi puhul kasvu- ega langustendentsi aastatel 2018–2027 oodata ei ole, väljapüügid jäävad 73 miljoni tonni piirimaile. Pärast 2020. aastat ületab vesiviljelustoodang püügitoodangu (aastaks 2027 u 12%).
Tulevikuvaate kokkuvõte
OECD ja FAO koostatud prognoosi kohaselt kasvavad kala nominaalhinnad perioodil 2018–2027 keskmiselt 27%, vesiviljelustoodang kallineb u 30%, kalapüügitoodang aga u 19%.
Inimtoiduks mõeldud kalapüügi- ja vesiviljelustoodangu kogused kasvavad vaatlusperioodi jooksul 13% ehk siis 176 miljoni tonnini. Kalapüügist saadavad kalakogused veidi isegi vähenevad (?0,02%); selle põhjuseks on Hiina viisaastakuplaan.
Toodetavast kalakogusest läheb inimtoiduks järjest enam kala (aastaks 2027 umbes 90%), kuid keskmine kalatarbimine inimese kohta aastas kasvab vaid 1%. Aastal 2027 tarbib inimene keskmiselt 21 kg kala. Kõige vähem tarbitakse kalapüügi- ja vesiviljelustooteid Aafrikas – selle põhjuseks on elanikkonna kiire kasv, millele kalaga varustamine järele ei suuda jõuda.
Suurem osa kalast toodetakse ja tarbitakse Aasia riikides (75%).
Kogu kalatoodangust ligi 37% läheb aastal 2027 ekspordiks.
Lisaks Hiinas toimuvatele muutustele mõjutavad vaatlusperioodil 2018–2027 maailma kalandust peaasjalikult kliimamuutused, ülepüük, kala looduslike elukohtade hävinemine, võõrliikide ja haiguste levik, veeressursside majandamine, kaubanduspoliitika ja -kokkulepped. Turgudele pääsemine sõltub peamiselt toiduohutusnõuete täitmisest ja toodete jälgitavuse tagamisest. Oluline müügiargument on võime tõendada, et kalatoode on legaalne ja püütud nõuetekohaselt.
Hiina viisaastakuplaanid mõjutavad püügi- ja vesiviljelustoodangu mahtude vähenemist. Suure tõenäosusega suurendab vesiviljelustoodete tootmist mõni teine Aasia riik ja seda peaasjalikult maailmas valitseva suure mereanninõudluse tõttu. Samuti on ees võimalikud muutused vesiviljeluses kasvatavate liikide koosseisus –tõusta võib lõhilaste, krevettide, garneelide, sägaliste (sh pangaasius) ja tilaapia osakaal, väheneda aga karpkalaliste ning merekalakasvatustest saadavate kalade ja molluskite osakaal.
Kalatooteid tarbitakse aina enam
Aastaks 2027 pärineb 58% maailmas tarbitavast kalast vesiviljelusest. Raporti järgi on kalatoodete tarbimise tõusev trend osalt põhjustatud sissetulekute ja elanikkonna kasvust, aga ka linnastumisest ning teadvustamisest, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted on tervislikud ja toitainerikkad. Tarbimist hoogustavad ka arengud, mida pidevalt tehakse toidutootmise ja -töötlemise valdkonnas (pakendamine, turustamine jm). Aastaks 2027 prognoositakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise tõusu 21,1 kg-ni inimese kohta aastas. Huvitav fakt on see, et suurema osa inimtoiduks mõeldud kalatoodetest tarbib arengumaade elanikkond (u 80%), kuid sellegipoolest jääb nende keskmine kalatarbimine inimese kohta aastas alla arenenud riikide elanikele (22,8 kg vs 20,6 kg).
Trendid kaubanduses
Aastaks 2027 eksporditakse üle kolmandiku toodetavast kalapüügi- ja vesiviljelustoodangust. Suurimad eksportijad on jätkuvalt Hiina, Vietnam ja Norra. Ette on näha Hiina ekspordi vähenemist u 3% ulatuses. Suurimad kalatoodete importijad on Euroopa Liit, USA ja Jaapan. Kalajahu kaubandus elavneb 6% võrra; juhtiveksportijateks jäävad Peruu ja Tšiili, suurimateks kalajahu importijateks jäävad Aasia riigid (eeskätt Hiina). Euroopa riigid jäävad vaatlusperioodi jooksul endiselt suurimaks kalaõli importijaks (kasutatakse lõhilaste söödakomponendina ning farmaatsias) – kalaõli import Euroopasse moodustab u 53% kogu maailma kalaõli impordist.
Maarja Purik
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist
Allikas: Maablogi.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele