Piimafoorum: Kuidas luua sektoris suuremat lisaväärtust?

Vahepeal peale aastat 2012 läks elu heaks ja unustati kriis ja teemaga ei mindud edasi. „Nii tabas uus kriis meid 2014-2016. aastal valusalt ja me ei olnud selleks valmis. Samas eelmise strateegia väljatöötamine andis meile ka midagi head – saime MAKi meetmed, mis toetavad piimandust, toetati ühistulist piimatööstust, loodi investeeringutoetuse võimalused ja tekkis ekspordinõukogu ning saime jala uute turgude ukse vahele. Meil on toeks Eesti toidu arengukava, mis aitab tooteid tutvustada ja piimatarbimist propageerida,“ rõhutas strateegia olulisust Saron.

Maaeluministeeriumi juhtimisel käib 2018. ja 2019. aastal põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 ehk PõKa kavandamine. Siin on suur roll ka piimandussektoril. „Nüüd kui hakati PõKat tegema, siis tekkis lootus, et saame kõik pooleliolevad ja muutmist vajavad teemad üles tõsta ja asjaga edasi minna. Nüüd on seis aga keeruline, sest me ei leia kokkupuutepunkti riigi ja sektori vahel. Vaja on leida ühisosa, käsitleda kogu protsessi tarneahelapõhiselt. Igal juhul on vaja konstruktiivset dialoogi ja pühendumist kõigi osapoolte vahel. Uus piimanduse strateegia peaks sektoril olema valmis kohe, sest PõKa saab koostatud järgmisel aastal – seega on sektoril uue arengukava ja strateegia paika panemisega kiire.“

Nähakse väikest kasvu. Globaalse vaate piimandusele tõi kuulajateni turu-uuringu firma GIRA juht Christophe Lafougere. Tema sõnul jätkab piimatootmine traditsioonilistes piimatootmismaades väikest kasvu, samas tootmine ei kasva tarbimisega samas tempos ja turud ning hinnad on volatiivsed. Uus trend on ka see, et suured piimaühistud-tootjad võtavad pigem piima vähem sisse ja kasvatatavad pigem lisandväärtust. „Kui te tahate siin suurendada tootmismahtusid ja kasvatada ka lisandväärtust, siis need asjad pole omavahel tasakaalus. See pole lihtsalt võimalik,“ rõhutas Lafougere.

Uue nüansina tõi ta välja selle, et piimarasva ja -valgu hindade suhe on muutunud viimasel kahel aastal rasva kasuks. Kuidas siis peaks selle trendi valguses piimahinda arvestama ja millist mudelit kasutama, sellest rääkis foorumil Ants-Hannes Viira Maaülikoolist.

Hiina – uus turg ka meie tootjatele. Ave Schank-Lukas Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu direktoraadist tõi foorumil välja Hiina turu olulisuse. „Hiina on maailma suurim toidu tootja ja tarbija ja TOP3 toiduimportöör EU ja USA järel. Seal elab 22% maakera rahvastikust, samas on seal vaid 12% põllumajandusmaast. Nad tarbivad 40 miljonit tonni, ise toodavad 30 miljonit tonni piima. Hiina enda tootjad ei ole usaldusväärsed nende oma tarbijate hulgas ja seal on olnud palju toiduga seotud skandaale. Nii imporditakse värsket piima ja imikutoitu suures osas. Ka Hiina poliitika soosib eelkõige kvaliteedikasvu. Samas on tegu suure riigiga, kes dikteerin turgu ja seab uus standardeid,“ sõnas Schank-Lukas.  Sestap on hästi oluline, et meie riigil on õnnestunud saada paari aastaga Hiina turule. „Hiina turu avamine on pikk ja keeruline protsess, kus määravaks on suhted ja esindatuse kõrge tase. Siin on meie riik turu avamisel teinud väga head tööd,“ rääkis ta.

Veel käsitleti Piimafoorumil antibiootikumide teemat, seda nii inimeste puhul kui loomakasvatuses. Samuti räägiti piimaklastri poolt tehtud karjatervise programmist, kus eesmärgiks on piimatootjate kulude kokkuhoid ja kasumi kasv. Praktilisi soovitusi loomadele söödavarumisel jagas EPKK piimatoimkonna esinaine, Alltech Eesti juht Pilleriin Puskar ja tulevikku positiivsemalt vaatama motiveeris Kaska-Luiga OÜ juht Avo Kruusla.

Pikemalt Piimafoorumist saad lugeda Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehehest, mis ilmub 25. oktoobril.