Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas.
Tegelikult toimub vaid 35% maailma rändest arengumaadest arenenud riikidesse
  • Tegelikult toimub vaid 35% maailma rändest arengumaadest arenenud riikidesse
  • Foto: Postimees/Scanpix
Neist selgub, et  nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maablogis Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova.
FAO ja teised Roomas paiknevad ÜRO organisatsioonid kutsuvad üles aktiivselt tegutsema, et kaotada maailmas nälg aastaks 2030. Selleks peavad valitsused looma tingimused suuremaks ja kestlikumaks investeerimiseks põllumajandusse ning edendama sotsiaalprogramme haavatavamate ühiskonnagruppide tarvis nii maal kui ka linnas. 70% maailma vaestest elab maapiirkondades. Põllumajandustootjad, sealhulgas ka väikefarmerid ja peretalud, peaksid rakendama kaasaegseid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, et suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Valitsused peaksid tagama toodangu kättesaadavuse nii kodu- kui ka välisturul. Alatoitumine ei ole sugugi ainult kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki FAO liikmesriike.
Näljahäda põhjustavad muude tegurite hulgas varieeruvad ja äärmuslikud ilmastikuolud.  FAO roll on koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega aidata riike kliimaga seotud riskide haldamisel ja seirel, tehnoloogiliste lahenduste väljapakkumisel ja vastupanuvõime suurendamisel.
Nii suurele noorte hulgale adekvaatse ja väärika tööhõive pakkumine on Aafrika tööjõuturu jaoks suur väljakutse. Sellel on äärmiselt suured tagajärjed kogu regiooni ja ka maailma sotsiaalsetele, majanduslikele ning poliitiliste arengutele. Praktika näitab, et mõistliku töövõimaluse korral jäävad noored hea meelega oma kodukülla, selle asemel et teadmatusse lahkuda, kaotades kogu oma sotsiaalse kapitali ning tihtipeale ka õigused ja turvalisuse.
Maapiirkondade arendamine kui migratsiooni juurpõhjustele reageerimine
Migratsiooni juurpõhjuseid saab leevendada muu hulgas läbi arengukoostööprojektide, seda eriti maapiirkondades. Parem regionaalne planeerimine, taristu arendamine ning väikelinnade ja külade parem ühendus suudavad migratsioonivoolu kontrolli all hoida. Haridusse, tervishoiusüsteemi ja vaba aja veetmise võimalustesse investeerimine hoiab maapiirkondi „elusana“. Tähtis on nii põllumajanduse uuenduslikumaks muutmine kui ka majandustegevuste mitmekesistamine. Kui põllumajandus ei suuda pakkuda piisavat tööhõivet, siis ladustamine, külmhoonete majandamine ja hulgiturgude tegevus on üks võimalus ümberõppimiseks.
Tõhusa ja sidusa migratsiooni- ja maaelu arengu poliitika väljatöötamine on eduka arengu jaoks hädavajalik – seda nii migrantide kui ka maapiirkondade, päritolumaade ja asukohamaade arengu mõttes.
Ingliskeelse raportiga saab tutvuda FAO kodulehel.
Galina Jevgrafova
Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele