Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taimekasvatuseks ei olnud sellel aastal mitte kõige soodsamad tingimused - liigne kuumus ja vähesed sademed panid taimed liialt kiiresti kasvufaase läbima. Kuid iga aasta on erinev ja ka taolistes tingimustes on analüüsitulemused väga huvitavad, et mida sellistes oludes on võimalik saavutada? Parim kultuuri viljeleja selgub ka sellel korral kolme näitaja kogusummana: saagikus, tulukus ja kvaliteet.

Raps     

Jaak Tõks, Perevara AS

Keit Kirila, Kerseli OÜ

Tiit Tamme, Tamme talu

Rukis                         

Aare Leidik, Luunja Mõis OÜ

Tuuli Vaarak, Savikoti Agro OÜ

Tanel Tõrvand, Vitsjärve Põldur OÜ

Jüri Ilves, Caro Mahe OÜ

Märtin Rõõmusaar, Raismikuoja OÜ

Oder                          

Tanel Tõrvand, Vitsjärve Põldur OÜ

Katrin Tootsman, Paunvere Agro OÜ

Margus Klais, Rämsi Agro OÜ

Erik Paalman, Paali Seemnekeskus

Nisu                              

Tuuli Vaarak, Savikoti Agro OÜ

Jaak Tõks, Perevara AS

Margus Klais, Rämsi Agro OÜ

Jüri Ilves, Caro Mahe OÜ

Kaer                             

Jüri Ilves, Caro Mahe OÜ                             

Põldhernes

Erik Paalman, Paali Seemnekeskus

Margus Klais, Rämsi Agro OÜ

Rukis oli üheks heaks näiteks, et põuastes tingimustes andsid parimaid tulemusi taolised kultuurid, milledel on tugevam juurestik ja kiirem kevadine algareng. Senine rukki rekordsaak on eelmisest 2017. aastast, kui meil parimaks rukkikasvatajaks oli Ahti Aruksaar. Seda siis viljelusvõistlusel saadud saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse koondi alusel. Sealjuures kombainis ta ka kehtiva Eesti rukki saagirekordi 10,8 t/ha. Sellel aastal uut saagirekordit ei tulnud, kuid kuiva suve taustal oli 9,6 t/ha saak Aare ja Rainer Leidiku põllul Luunjas väga hea tulemus. Kas sellest aga piisab parima rukkikasvataja tiitli võitmiseks? Kuidas oli kvaliteet ja tulukus – see selgub 30. novembril Eesti Maaülikooli aulas toimuval lõpukonverentsil. Ning muidugi saab siis seal ka teada, et mida taolise saagi saamiseks tehti? Kuuldavasti olevat üks sort ka üle kümne tonnise saagi andnud, kuid see ei olnud võistlusele üles antud.

Taliraps on kultuur, mille Eesti parimad saagid on kõige lähemal maailma tipptulemustele. Senine parim võistlustulemus on Margus Lepa nimel 6,9 t/ha aastast 2015. Selle aasta põud ei võimaldanud nii kõrgeid saake, kuid võitja Keit Kirila tulemus 5,3 t/ha Jõgevamaalt on samuti väga heast klassist. Kindlasti kannatasid ka tema põllud põua käes kuid kui vaadata seal põllul tehtut, siis oli tehtud ligilähedaselt kõik mis võimalik, et taim kuivaperioodile paremini vastu suudaks pidada.

Oder andis kõrgemaid saake taliodrana, kuna sellel on tugevam juurestik ja kiirem kevadine algareng ning taim kasutab tänu sellele ära paremini talvise mulla veevaru ehk on vähem sõltuv kevad-suvisest põuast. Erik Paalman Põlvamaalt sai kõrgeima taliodra saagi - 9,0 t/ha. Soomlaste sarnase võistluse SatoKisa suviodraga võitis Kari Alasaari tulemusega 8,6 t/ha. Tema tuleb ka meie lõpukonverentsile esinema, et rääkida kuidas taoline saagikus saavutati. 

Hernes oli üheks Soome viljelusvõistluse SatoKisa 2018 kultuuriks. Saagikuse poolest võitis Juho Kiviniemi saagiga 6,0 t/ha. Teine koht Pekka Eskola 4,6 t/ha ja kolmas Janne ja Antti Tättilä 4,5 t/ha. Neljal Soome kõrgema saagi saajal oli sordiks ’Astronaute’ - sama sort, millega ka 2015. aastal Mihkel Vainula võitis Eesti viljelusvõistluse saagiga 6,6 t/ha ning mis on senini meie herne rekordsaak. Selle aasta Eesti viljelusvõistlusel sai kõrgeima hernesaagi Tartumaal Margus Klais 5,5 t/ha. Eerik Paalman Põlvamaalt oli teine saagiga 5,0 t/ha.

Mahepõldusid oli viljelusvõistlusel viis. Traditsiooniliste teraviljadega sellel aastal rekordsaake ei tulnud, kuid näiteks Raplamaalt Tiit Tamme maherüpsi saaki 2,1 t/ha võib omamoodi rekordiks pidada, sest varasemalt on maherüps võistlusel osalenud vaid korra. Väga õpetlik on sealjuures näha, et kuidas taoline saak üles ehitati? Nimelt kasutati õigeaegselt ja mitmekordselt paljusid maheviljelejatele lubatud tooteid. Näiteks  külvieelselt kanasõnnik koguses 250 kg/ha, külvijärgselt täiendväetis ning kevadel kolmel korral erinevad leheväetised.

Tulemused selguvad konverentsil

Viljelusvõistlus 2018 lõpukonverentsil 30. novembril Eesti Maaülikooli aulas saab kuulda järgmist:

Ülevaade Eesti taimekasvatushooajast 2018 ja tulevikuplaanid;Soome viljelusvõistlus SatoKisa 2018 ja analoogilised võistlused mujal maailmas;Soome SatoKisa 2018 odra saagikuse võitja Kari Alasaari;Põllumajandus ja kliimamuutused maailmas;Viljelusvõistlus 2018 tulemused, võitjate autasustamine;Viljelusvõistlus 2018 agrotehnika kogemused võistluspõldudelt;Viljelusvõistlus 2018 saagi kvaliteet;Viljelusvõistlus 2018 põldude tulukus;Viljeluspõldude mullastik  ja väetamine;  Maheviljelus viljelusvõistlusel;Viljelusvõistluse kogemuste rakendamine;Selle aasta kogemused võistlejatelt.

Margus Ameerikas

arendusdirektorBaltic Agro AS