Koostööprojekti „Baltic Sea Food“ esimeses etapis korraldati uuring, et kaardistada kohalikku toitu turustavate võrgustike toimimismudelid kümnes Läänemere-äärses riigis. Uuringu tulemustest selgus, et kohalike põllumajandus- ja toidutoodete pakkumisel on palju ühiseid kitsaskohti, nagu piisava ja ühtlase toodete mahu puudumine ning logistika ja jaotussüsteemiga kaasnevad suured kulud.
Kohalikku toitu turustavate võrgustike edu alus on läbimõeldud turundusstrateegia
  • Kohalikku toitu turustavate võrgustike edu alus on läbimõeldud turundusstrateegia
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul selgus uuringust, et toiduvõrgustike toimiva ärimudeli väljatöötamiseks tuleb arvestada tootjate, turustajate, võrgustike ja toidupakkujate vajaduste ja nõuetega ning võimaldada mudelis mõningast paindlikkust: „Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mida saab vastavalt oludele kohandada.“
Kadi Raudsepp rõhutas, et lisaks kvaliteetsetele toodetele on toiduvõrgustiku edu alus ka oma toodete kohta piisava informatsiooni jagamine ja läbimõeldud turundusstrateegia. „Oma sihtrühmale info jagamisel tuleb läbi mõelda infokanalite valik ning see, millise detailsusega kliendid toodete kohta informatsiooni vajavad. Turundusstrateegia peaks kindlasti sisaldama oma loo jutustamist, samuti tuleks saavutada oma klientidega isiklik kontakt ning tõsta ka lõpptarbijate teadlikkust,“ võttis Raudsepp uuringutulemused kokku.
Tulemuste põhjal sai kinnitust ka vajadus funktsionaalse e-platvormi järele, mis ideaaljuhul võimaldaks toiduvõrgustikel jälgida laoseisu, väljastada arveid ja pakuks ka teisi vajalikke tugifunktsioone.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele