• 22.11.18, 11:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Edukate riikide majandusmudel põhineb ühistegevusel

Järgmise suurema läbimurde Eesti arengus saavutame siis, kui suudame asuda koostööle! See on juhtmõtteks täna, 22. novembril, Tartus Eesti Maaülikoolis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks“.
Tartusse on täna kogunenud ühistegevuse huvilised
  • Tartusse on täna kogunenud ühistegevuse huvilised
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Panustades ühistegevusele ja koostööle on Põhjamaad, Holland, Iirimaa ja paljud teised riigid suutnud oma majandust edukalt arendada. Rahvusvahelisest kogemusest on meil palju õppida,“ on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus veendunud.
„Kuigi vahel võib tunduda teisiti, siis meie konkurendid asuvad eelkõige piiri taga – ühistegevus võiks olla võti, mis aitab Eesti ettevõtetel tihedas rahvusvahelises konkurentsis edukalt läbi lüüa,“ lisas Sõrmus.
loe lisaks
Tuleviku maaelumudelit tuleb otsida majanduslikust ühistegevusest
„Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega soovime leida vastuseid küsimusele, millised on meie maamajandussektori arengueeldused ja kuidas leevendada ühistegevuse kitsaskohti.Kes peab võtma ja kandma vastutust majanduslike ühistute arengu eest ja kuidas laduda tugevat vundamenti selle jätkusuutlikkusele," selgitas Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. 
Värniku sõnul on need küsimused täna aktuaalsed nii meie ühistutes kui riigi juhtimises ja ühiskonnas tervikuna.“Ainult üksteisega konkureerides ja vastandudes ei ole edu loota, seega vajab vastamist küsimus, kuidas konkurendist kasvada partneriks,“ lisas ta. Tartus toimuval ühistegevuse konverentsil jagavad oma kogemusi Hollandi ja Kanada juhtivad majandusteadlased ning Iirimaa ja Hispaania edukate ühistute esindajad. Arutelus osalevad ka Eesti ühistute juhid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele