Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Panustades ühistegevusele ja koostööle on Põhjamaad, Holland, Iirimaa ja paljud teised riigid suutnud oma majandust edukalt arendada. Rahvusvahelisest kogemusest on meil palju õppida,“ on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus veendunud.

„Kuigi vahel võib tunduda teisiti, siis meie konkurendid asuvad eelkõige piiri taga – ühistegevus võiks olla võti, mis aitab Eesti ettevõtetel tihedas rahvusvahelises konkurentsis edukalt läbi lüüa,“ lisas Sõrmus.

Tuleviku maaelumudelit tuleb otsida majanduslikust ühistegevusest

„Koostöös rahvusvaheliste ekspertidega soovime leida vastuseid küsimusele, millised on meie maamajandussektori arengueeldused ja kuidas leevendada ühistegevuse kitsaskohti.Kes peab võtma ja kandma vastutust majanduslike ühistute arengu eest ja kuidas laduda tugevat vundamenti selle jätkusuutlikkusele," selgitas Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. 

Värniku sõnul on need küsimused täna aktuaalsed nii meie ühistutes kui riigi juhtimises ja ühiskonnas tervikuna.“Ainult üksteisega konkureerides ja vastandudes ei ole edu loota, seega vajab vastamist küsimus, kuidas konkurendist kasvada partneriks,“ lisas ta. Tartus toimuval ühistegevuse konverentsil jagavad oma kogemusi Hollandi ja Kanada juhtivad majandusteadlased ning Iirimaa ja Hispaania edukate ühistute esindajad. Arutelus osalevad ka Eesti ühistute juhid.