Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 26. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saksa turul tuleb mahevaldkonda tutvustada tervikuna

Eesti mahetoodetel on hea võimalus Saksa turul läbi lüüa
Foto: Postimees/Scanpix
Eelmisel nädalal toimunud Mahe Eesti ja Eesti-Saksa Kaubanduskoja juhtide kohtumisel oli fookuses Eesti maheettevõtete võimalused Saksa turule minekul.

Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti büroo juhi Tarmo Mutso sõnul kasvavad Saksamaal mahevaldkonnas müügimahud kiiresti ning Eesti ettevõtetel on head võimalused sellest kasvust osa saada. “Saksa turg on suur ning konkurents tihe ja seetõttu on tavalistel Eesti toidusektori toodetel sellel turul väga keeruline eristuda. Seetõttu ongi enamus Eesti toiduainetetööstuses tegutsejatest sunnitud Saksamaal pakkuma peamiselt odavat hinda. Kuid me teame, et Eestis on eri majandusvaldkondades kulutase viimastel aastatel jõudsalt tõusnud ning meie kunagine hinnaeelis tänaseks kadunud. Samas on Eesti erinevatel mahetoodetel, nii toidu kui ka näiteks loodusfarmaatsia ja -kosmeetika valdkondades, Saksamaal kindlasti head võimalused läbi lüüa. Selleks, et mitte konkureerida peamiselt odava hinnaga, on tähtis, et Eesti mahevaldkonda tutvustakse Saksamaal tervikuna, ühtse kuvandiga. Saksamaal tuntakse Eestit juba päris hästi kui edukat digiriiki ja kvaliteetsete IT-lahenduste pakkujat, kuid minu hinnangul on Eesti mahemajandusel kindlasti potentsiaal jõuda teise suure valdkonnana sakslaste teadvusesse. Selleks on aga selgete sõnumitega ühtne kommunikatsioon ja turundus hädavajalik,” selgitas Tarmo Mutso Eesti võimalusi Saksamaal.

Eesti maheettevõtjaid ühendava Mahe Eesti juhatuse liikme Erki Peegli sõnul on Eesti võimalus tutvustada ennast Euroopas ja kaugemalgi kui puhta loodusega ja kvaliteetsete mahetoodetega arukat riiki seni sisuliselt kasutamata. “Välisturgudel tuntuse ja edu saavutamiseks on vajalik luua Eestile kui maheriigile selge ja eristuv kuvand, sest positiivne eristumine on tänapäeval rahvusvahelises konkurentsis hädavajalik. Mahesektoris tegutsevad ettevõtted üksi seda kuvandit luua ei suuda, siin on vajalik riigi aktiivne osalemine,” ütles Peegel.

Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) on Saksa majanduse ametlik esindaja Eestis, Lätis ja Leedus. Koda nõustab eeskätt väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning on esimeseks kontaktiks kõikides küsimustes, mis puudutavad Saksa turule sisenemist ja sealsel turul tegevuse laiendamist. Samuti pakub ühest kohast kõiki Saksa turul tegutsemiseks vajalikke teenuseid.

Mahe Eesti projekt ehk Organic Estonia sai alguse 2015. aastal, kui Mahe Eesti idee võitis Arengufondi arenguidee konkursi. Tänasel päeval ühendab Mahe Eesti mahemajanduse valdkonna ettevõtteid, aidates neil Eestis areneda ja välisturgudele liikuda.

Vabariigi Valitsus algatas juba 2017. aasta alguses mahemajanduse tervikprogrammi ühe peamise eesmärgiga suurendada mahemajanduse eksporti, kuid programmi reaalne käivitamine on olnud vaevarikas.

“Programmi rahastamine on kahjuks olnud seni äärmiselt tagasihoidlik. Ka 2019. aasta riigieelarve osas pole senini selge, kas ja kui palju raha suunatakse mahemajanduse valdkonnas arendustegevustesse. Samas on Eesti mahemajandusele ühtse kuvandi loomine ning selle järjepidev kommunikeerimine olulisematel välisturgudel, nagu näiteks Saksamaa, hädavajalik samm. Ainult nii saavad meie ettevõtted väärtusahelas samm-sammult ülespoole liikuda, müüa oma tooteid premium hinnaklassis ja luua Eesti eri paigus kvaliteetseid töökohti. EASi vedamisel valminud Eesti brändikontseptsioonis on meie puhas loodus ja sellest tulenev potentsiaal üks kolmest sambast digitaalse ühiskonna ja meie nutikate inimeste kõrval, kuid ettevõtjatele vajalike lahenduste ja tegevustega seda sammast kahjuks sisustatud ei ole. Loodame, et 2019. aastal saavutame lõpuks läbimurde ja saame hädavajalike kommunikatsioonitegevustega ka Saksamaa suunal peale hakata,” lisas Peegel.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960