Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas kasvatada tatart?
Harilik tatar (Fagopyrum esculentum) kuulub tatraliste sugukonda. Tatar on suurepärane nektari- ja õietolmutaim, teraviljakultuur ja ravimtaim. Mida rohkem on mesilasi, seda suurem on saak. Tatra tolmendamiseks on vaja vähemalt 2 mesilasperet ühele hektarile.
Tatar on üheaastane, kiirekasvuline ja üldiselt vähenõudlik kultuur. Vajab head sügavalt kobedat mulda, päikesepaistel soojenevat põldu. Paremini sobivad tatra kasvatamiseks hästi soojenevad kergema lõimisega mullad. Mulla happesuse suhtes tatar tundlik ei ole, kasvades happelisematel muldadel paremini kui lubjarikastel. Eelviljadena sobib hästi talinisu või talirukis, hernes, ristikhein. Kui eelkultuur oli samuti tatar, võib väheneda saagikus umbes 30%. Tatar on ise heaks eelviljaks, kuna ta parandab mulla struktuuri ning on võimeline toitaineid omastama ka mullas olevatest raskesti lahustuvatest ühenditest.
Tatra veevajadus on suur, sest üheaegselt toimub taimel vegetatiivkasv, õitsemine ja viljade moodustamine. Tatar kasutab hästi nii orgaanilise väetise kui ka mineraalväetiste järelmõju. Toitainete üleküllus võib pikendada kasvuperioodi niivõrd, et tatra seeme ei valmi (sama võib juhtuda ka niiskel ja jahedal kasvuperioodil). Orgaanilist väetist soovitatakse umbes 15-20 t/ha. Mullaharimine umbrohutõrje eesmärgil on vajalik teha nii sügisel kui kevadel. Sügisene kõrrekoorimine ja kevadine künd ning mitmekordne kultiveerimine hoiab umbrohud kontrolli all ning parandab mulla niiskusreziimi. Viimase kultiveerimise võiks teha vahetult enne külvi. Tavaviljelejale on lubatud enne tatra tärkamist kasutada erinevaid MCPA toimeainet sisaldavaid herbitsiide nagu nt Agroxone 75, MCPA 750, Nufarm MCPA 750 jt. Lisaks on lubatud umbrohutõrjeks kasutada glüfosaati sisaldavat toodet Ouragan with system 4 enne tatra külvi.
Tatar kardab öökülma, seega tuleb külviaeg sättida juuni esimesse poolde, mil öökülmaoht väiksem ja muld soojenenud 10-14°C-ni. Tavapärane külvisügavus on 5-6 cm, kuid raskema ja märjema mulla puhul külvata 4-5 cm ja kuiva mulla puhul 7-8 cm sügavusele. Külvisenorm on sõltuvalt seemnesordist 70-(80)90 kg hektarile st 250-300 idanevat tera m². Seeme peab olema kindlasti eelmise aasta saagist ning suurusega alates 4mm (kalibreeritud). Tatart võib külvata tavalises reaskülvis või ka laiema reavahega. Laiema reavahe kasutamisel kasvab rohkem esimese järgu külgharusid ja õitsemine-valmimine seega ühtlasem. Tatar hakkab õitsema 20-28 päeva pärast peale tärkamist. Edaspidi 5-8 päeva pärast hakkavad õitsema ka kõrvalvõsud. Esimestest õitest hakkavad kohe moodustuma seemned, viimased viljad moodustuvad isegi 25-30 päeva pärast peale õitsemise algust. Seemnete valmimine kestab 25-30 päeva. Kasvuperiood 60 (70) -120 (140) päeva. Sügisel sooja ilma korral võib tatar uuesti õitsema hakata. Sellepärast on saagis hästivalminuid, poolvalminuid (pooltühjad) ja rohelisi teri.
Kõige parem koristusaeg on 2-3 päeva pärast peale head öökülma. Selleks ajaks on suur osa tatralehtedest ja ka umbrohi on ära kuivanud kas oma vanaduse või öökülmade tõttu. Tatar hakkab maha pudenema ainult suure tormi korral. Koristamise käigus tuleb palju sodi, seetõttu tuleks terad enne kuivatamist lasta läbi eelpuhasti, et eraldada umbrohuseemned ja rohelised ning poolvalminud terad. Kuivatada terad 13-13,5 % niiskuse sisalduseni. Selliselt võib tatart mitteköetavates ruumides säilida mitmeid aastaid. Tatra keskmine saagikus on 1-3 t/ha.
Tiiu Annuk
Scandagra Eesti AS
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele