Mida peab teadma tööstuskanepi kasvatusest?

Segamini ei tohiks ajada Cannabis sativa’t ja Cannabis indica’t, kuna viimase puhul on tegemist narkootilise kanepiga, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus taimes on üle 0,2%. Kui THC sisaldus on alla 0,2%, on tegemist Cannabis sativa’ga ehk tööstusliku kanepiga. Eestis on kanepikasvatus uuesti võimalik alates 2004. aastast, seda tänu Eesti vastava seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidu omaga.

Sellised sordid, mida võib kasvatada on kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Nende sortide seemneid on lubatud sordiomanikuga kokkuleppel paljundada ja turustada. Seemnete paljundamise kohta leiab infot samuti Põllumajandusameti kodulehelt.

Eestis kasvatatakse enim tööstuskanepit 'Finola‘, mis liigitub seemnekanepiks. 'Finola´seemne müüja on Perfect Plant OÜ. Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse kanepit, on toetusõiguslik siis, kui seal kasvatatakse EL ühtsesse sordilehte kantud kanepi sorti. Viivitamata tuleb kanepi õitsemise algusest teavitada PRIAt ja kasvatada kanepit seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva. Kanepi õitsemisest teada andmine on oluline, kuna kanepitaimedelt on vaid piiratud ajal võimalik võtta analüüse THC sisalduse määramiseks.

Kanep kasvab väga edukalt erinevatel muldadel. Parimad on kerged ja keskmised kõrge orgaanikasisaldusega liivsavi mullad. Sobiv mulla pH on 6-7,5, happelistel muldadel kanep hästi ei kasva ja jääb kiduraks, seega on soovitav enne muldi lubjata. Rasked mullad võivad põhjustada ebaühtlast tärkamist, samuti ei sobi liigniisked alad. Parimateks eelviljadeks on liblikõielised heintaimed (lutsern), oder, kartul. Ei ole soovitav külvata peale nisu, maisi ja ristõielisi õlitaimi, kuna nei on ühised haigused nagu nt fusarioos ja valgemädanik.

Meie tingimustes külvatakse aprilli lõpus, mai alguses, kui muld on piisavalt soe, soovitavalt vähemalt 10°C . Enne külvi maa kobestada, purustada mullakamakad ning luua külvi jaoks sobiv mullastruktuur. Külvijärgne rullimine tihendab mulda, vähendab vee aurustumist, parandab mulla ja seemnete kontakti ning surub kivid mulla sisse. Soovituslik külvisenorm 250 idanevat seemet m2, seemnekanepil umbes 30 kg/ha ja kiukanepil 65 kg/ha. Tõusmed ilmuvad 5-7 päeva jooksul pärast külvamist. Soovitav külvisügavus 1-1,5 (2) cm.

Kanep on väga hea konkurentsivõimega kultuur ning suudab umbrohud alla suruda. Tähtis on külvieelsete mullaharimisvõtetega tagada kanepitaimedele umbrohupuhas põld. Kui kevadel on taimede kasvutingimused kehvad, võivad umbrohud probleeme tekitada. Tavaviljeluses saab kasutada umbrohutõrjeks sügisel enne kündi ka erinevaid glüfosaati sisaldavaid tooteid. Kasvuaegsed herbitsiidid puuduvad.

Kanep on suure toiteainetenõudlusega kultuur, reageerib hästi orgaanilisele väetisele ning tänu oma tugevale juurestikule suudab toitaineid omastada väga sügavatest mulla kihtidest. Väetamisel tuleks lähtuda mullas olevatest toiteelementidest. Hea toitainesisaldusega muldadel on soovituslik 50-70 kg N/ha, madalamate toitainesisaldusega põldudel 70-90 kg N/ha. Soomes on siiani olnud kogusteks 50 kg/ha N (lämmastik), 25 kg/ha P (fosfor) ja 35 kg/ha K (kaalium).

Fosfor- ja kaaliumväetisi vajab taim generatiivorganite moodustamise alguseks. Võib kasutada erinevaid kompleksväetisi, mis sisaldavad nii mikro kui makroelemente. Kanep reageerib hästi ka leheväetamisele, sobivad on rapsile mõeldud erinevad leheväetised. Väetisega liialdamine võib pikendada seemnete valmimise aega. Sageli soovitatakse kiukanepile kõrgemaid N norme.

Haigusi ja kahjureid esineb kanepil meie tingimustes vähe. Probleemid võivad tekkida vihmastel aastatel nt hahkhallitus, valgemädanik. Haiguste vastu on meil lubatud kasutada biofungitsiidi Serenade ASO (Bacillus subtilis QST 713), kulunorm 8,0 l/ha.

Kanepi koristamine on on keeruline, kuna kanep võib olla kombainile üsna kurnav, ummistades heedrit ja seepärast tuleb koristada aeglaselt ja hoolega. Koristusküpsuse saabumise hindamisel võtta aluseks, et hinnanguliselt 80% seemnetest on valminud (rohekas-pruunikad, käes hõõrumisel ei ole piimjad, põld mustjas-hallikas). Ajaliselt umbes kuu aega pärast emastaimede õitsemise algust so 115 - 120 päeva alates külvist ja kogu kasvuperiood 140-150 päeva pärast külvi. Koristada võimalikult kuival ajal. Üldiselt ei tohiks taime ülemise kolmandiku koristamisega probleeme tekkida, kui koristamisele on eelnenud vähemalt kaks-kolm kuiva päeva. Kui aga jätta saak põllule taime täieliku suremiseni, on varrekiud väga tugevad ning võivad tekitada masinatele teatud probleeme. Linnud kahjustavad enim kanepiseemneid!

Keskmine saagikus 1000-1200 kg/ha, ka 1,5 t/ha. Peale koristamist on väga oluline, et seemneid ei jäetaks seisma vaid koheselt õhutatakse. Kui osa seemneid on toored, siis valmivad nad järgi. Vältida tuleks kuivatamisel kõrgeid temperatuure. Kuivatamine peab toimuma koos tugeva õhuvooluga. Kui koristatud seemed on väga märjad võib kasutada ka kõrgemat temperatuuri, kuid üldiselt mitte kuivatada üle 35 kraadi säilitamaks kvaliteeti. Tavapärane kuivatustemperatuur on 20-25 kraadi. Seemned tuleb kuivatada niiskusesisalduseni maksimaalselt kuni 9% ning säilitada kuni edasi tarnimiseni sobivates tingimustes. Kiire kuivatamine kõrgematel temperatuuridel võib seemned lõhki kuivatada või neid muul moel kahjustada.

Tiiu Annuk

Scandagra Eesti AS