Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Madis Ajaots: oluline on väetise ühtlane kvaliteet
YARA väetiste kasutamisega on Rannu Seeme OÜ juhil head ja pikaajalised kogemused. Mehe sõnul on tema eelistuse põhjuseks eelkõige väetiste hea kvaliteet. „Mul on põldudel 36 meetri laiused tehnorajad ja seega on väetise panekul oluline selle ühtlane kvaliteet ja hea lenduvus,“ rõhutas Ajaots YARA sügisseminaril.
Rannu Seeme OÜ asub Elva vallas ja tegutsetakse keskkonnasõbralikult. „60% meie põllupinnast on talivili. Enim on talinisu, siis talirapsi ja -otra. Talinisu sorti valides on aluseks koristuskonveier. Näiteks on koristuskonveieris kõige varem valmiv suureteraline sort ’Ramiro’, aga ka ’Edvins’ on hea talinisu ning ka ’Ada’ ei jäta kunagi saagist ilma. Need on põhisordid mida kasvatame, aga muidugi katsetame paljude erinevate sortidega,“ selgitas ettevõtte juht Madis Ajaots sordieelistusi.
Põldkatse, mida Ajaots seminaril tutvustas oli tehtud 74 hektari suurusel põllul. „Põllu eelviljaks oli hernes ja uba. Talinisu külvati 2. oktoobril 2017 kahe erineva külvikuga - Väderstad Spirit’i ja Horsch Focus’ega. Reavahe oli Spiriti puhul 12,5 cm ja Focusel 30 cm ning külvinorm siis vastavalt 400-450 tk/m² ja 280-315 tk/m²,“ ütles Ajaots ja lisas, et tema ise ei eelista teravilja puhul laia reavahega külvamist, sest põld umbrohtub rohkem ja ka saagid on tema kogemusel väiksemad.
NIPP:
Millal kevadel alustada väetamisega?
Kui sa lõikad lahti varakevadel nisu taime, siis leia ülesse taime esimene kasvav leht ja vaata, kas selle lehe ots hakkab roheliseks minema. Kui see on roheline, siis on taim hakanud toitaineid omastama. Kui see on aga kollane, siis on veel vara, temperatuur on veel madal ja siis pole väetiste panekul mõtet.
Madis Ajaots
Rannu Seeme OÜ juht
Põllul kasutas Ajaots YARA soovitust jagada väetisekogus kaheks, pool normist anda kevadel ja pool sügisel. „Kompleksväetise koguse jagamine annab kindlasti tulemust. Sügisel sai antud NPK väetisi 150 kg/ha ja kevadel 14. aprillil 250 kg/ha. Neli päeva hiljem andsin ka vedelväetist KAS-32 150 l/ha ja 15. mail veel suureteralist lämmastikväetist. YARAl on olemas väga hea lenduvusega uus mineraalväetis AN 33,5, seda sai põld 150 kg/ha,“ rääkis väetamisest Ajaots.
Taimekaitsevahenditega koos kasutas teraviljakasvataja ka mikroväetist YaraVita Gramitrel. „Seda panin 5. mail ühe liitri hektarile koos kasvuregulaatori ja umbrohutõrjega. Toimis igal juhul hästi.“
Peale seda aga tuli põud ja rohkem ei olnud ettevõtja sõnul mõistlik taimekaitse- ega väetamistöid teha.
TASUB TEADA
Rannu Seeme OÜ on pereettevõte, asutatud 1993. aastal;Põhitegevusala on KSM taimekasvatus;Seemnekeskus Annikoru Teravilja Keskus ATKTöötajaid aastaringselt 10;Põllud asuvad Tartumaa, maad kokku 2018. aastal 2300 ha;Traktoreid 10 tk 16-390 hj, Kombaine 4 tk: 1tk - 10,3m, 1 tk - 9m; 2 tk - 7,3 mOmatakse GLOBAL G.A.P. toidunisu sertifikaati;Ollakse erinevate organisatsioonide liige: EPKK, Eesti Seemneliit, KEVILI TÜH
Põllul katsetas Ajaots ka uut YARA teenust. YARA Megalab on teenus, mis võimaldab põllumehel veelgi targemalt väetada. „Aprilli lõpus sai põllult võetud mullaproovid. Need analüüsiti Inglismaa laboris. Analüüs andis väga hea tulemuse ja selge pildi põllu olukorrast. Mai lõpus tegime teise analüüsi, seekord saatsime laborisse taime lehed, mille analüüsivastuste järgi saime planeerida edasist väetamisplaani. Kui ilmneb mingi puudus, siis saab selle parandada väga kiirelt – analüüsi vastused saabuvad 4 päevaga ja seda koos YARA poolsete väetussoovitustega,“ tutvustas uut lahendust Ajaots.
Loe lisaks:
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele