Sellest aastast jõustunud seadusmuudatused lubavad politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust.
Politsei määrab edaspidi kergemate rikkumiste eest fikseeritud mõjutustrahve
  • Politsei määrab edaspidi kergemate rikkumiste eest fikseeritud mõjutustrahve
  • Foto: Reuters/Scanpix
Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest.
Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini. „Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes kolmandiku kõikidest väärtegudest. Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho. 
Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. „Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,“ sõnas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele