Politsei määrab edaspidi kergemate rikkumiste eest fikseeritud mõjutustrahve

Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest.

Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini. „Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes kolmandiku kõikidest väärtegudest. Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho. 

Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. „Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,“ sõnas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime. Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu. Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi. Lühimenetluse otsust on inimesel õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning siis jätkatakse juhtunu selgitamist üldmenetluses.

Lühimenetluse puhul vormistatakse üldjuhul vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning inimese nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt, kusjuures allkirja annab inimene sel juhul otse politseiautos olevale kuvarile.