Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg “Ökoloogika”, mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud kevadest pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik “Meie Eesti”. Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda. “Oskus väärtustada ja kaitsta meid ümbritsevat keskkonda algab teadmistest. Selles on meedial tänapäeval üha suurem roll ning on väga oluline, et keskkonnateemasid kajastaksid erinevad väljaanded, tuginedes just oma ala asjatundjate arvamusele,” nentis Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein. “Iga pisikene killuke informatsiooni laiendab meie silmaringi ja aitab mõista, väärtustada ning hoida meie looduskeskkonda.”

Kirves vääriselupaikade kaitse takistajaile

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenisid keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp aastatepikkuse vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid.Seetõttu vajavad need alad kaitset. “Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,” tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. „VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud,” loetles Tüür.