Margus Vahtramäe: eesmärk luua tugev bränd

Investeeritakse just kvaliteedi nimel. Pikemas perspektiivis ei ole Kanepi Aiand plaaninud suuremaid investeeringuid. „Investeerime pidevalt, väiksemas mahus - kogu aeg ikka nina ülespoole. Igal juhul on selline toimetamine end õigustanud. Suurte investeeringute jaoks on vaja suuremat turgu, rohkem tarbijaid, aga see on Eesti väiksust silmas pidades keeruline. Nii püüdleme selles suunas, et meie kaup oleks eristuv suurest massist ja kindlasti kvaliteetne,“ rõhutas Vahtramäe.

Bränd loeb. Kes ei teaks Luunja kurki, või Nurmiko jõulutähte? Nii on paljudele teada ka Kanepi Aiandi võõrasema ja muu suvelill. Võõrasema on näiteks võrreldes Hollandist tooduga kodumaisele kliimale ja kevadisele külmale vastupidavam ning ka õitseb tunduvalt kauem. Seega on iluaianduses brändil suur roll. „Kuna masstoodanguga pikalt edu ei saavuta, siis paar viimast aastat on Kanepi Aiandi eesmärgiks oma brändi tutvustamine. Kui Eesti lüüa kaheks – Põhja- ja Lõuna-Eestiks, siis on minu eesmärk see, et vähemalt iga lõunaeestlane teaks, mis on Kanepi Aiand. Sinna on veel pikk maa minna, aga oleme tuntust kogunud ja see annab kindlust, et kui nüüd mingisugused turu kõikumised peaks tulema, siis tugev bränd elab need üle,“ rääkis Vahtramäe.

Teine suund brändi arendamisel, on haljastusteenuse promomine, kus rõhutakse kindluse ja stabiilsuse peale. „Me teeme kõik selleks, et klient saab selle, mida ta soovib. Isegi kui seda taime ei ole aiandi enda sortimendis, siis saab abi headelt koostööpartneritelt. Siin on oluline planeerimisprotsess – kui on pikalt ette teada mis taimi soovitakse, siis jõuab need ise ette kasvatada ja meil on olemas kompetents, kuidas ja mida kasvatada,“ ütles Vahtramäe.

Ühe probleemina tõi Kanepi Aiandi juht välja selle, et haljastuse riigihanked ja muud suuremad hanked tulevad iluaiandusega tegeleva ettevõtte jaoks ajaliselt liiga hilja. Kui sisendid ja seemned on ostetud novembriks, siis hanked kuulutatakse välja jaanuaris, veebruaris või hiljem. Siin päästab vaid piisav laovaru olemasolu ja taaskord head koostööpartnerid.

Ka on ettevõtja veendunud et edukaks äriks ses sektoris tuleb leida innovaatilisi lahendusi. Nii tehakse koostööd näiteks Maaülikooliga erinevate teaduskatsete läbiviimisel, tehakse sordivõrdluskatseid ja biostimulantide katseid. Ollakse avatud ja presenteeritakse tehtut.

Ekspordile ei mõtle. „Eesti lillekasvatuses on eksport veidi võõraks jäänud sõna. Me oleks võimelised tootma ekspordiks kõlbulikku taime, aga raskem on koostööd teha, et saavutada vajaminevat mahtu. Meie sektor on killustunud ja üksi siin midagi ära teha on keeruline. Siin oleks abiks ühistu, aga see on meie nõrk koht – meie turg on väike ja koostöö ettevõtjate vahel võiks olla tihedam,“ ütles ettevõtja. Ka tõi Vahtramäe näiteks Läti kolleegid, kus ühistegevus on heal tasemel, seda küll rohkem köögiviljakasvatuses, aga turult on tulnud signaale, et sealsed lillekasvatajad on võtnud end kokku ja keskendumas Eesti ja Rootsi suunal äri ajamisele.