Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"Värvilised" seemned - vähe teadvustatud terviserisk
Nende seemnete puhul oli tegemist eelnevalt taimekaitsevahendiga töödeldud seemnetega. Töötlemisprotsessi nimetatakse puhtimiseks ja sisuliselt on see seemnematerjali keemiliste vahenditega, harvem füüsikaline töötlemine. Muuseas, puhitakse ka mahekasvatuses, aga siis pannakse kohe külvamisele mineva seemnega kaasa väärt mikroorganisme ja väetist, et taimedel oleks kergem tärgata ning mulla kvaliteet paraneks. Värvilised seemned on aga töödeldud kaitsvate kemikaalidega ning selle eest hoiatamiseks on kemikaalile ka silmajäävat värvi tekitav pigmentaine lisatud.
Samas pole alati seemnele peale vaadates aru saada, et see on tervisele ohtliku ainega töödeldud ning käsitlemine nõuab mõningate ohutusabinõude täitmist – näiteks leidsin müügilt tilliseemned, mis nägid välja täiesti tavalised, kuid pakendil olnud info alusel oli tegemist puhitud seemnetega.
Paraku ei ole mul informatsiooni kõikide vabamüügis olevate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kohta. Müügis olevate seemnete valikust jäid silma vaid tiraamiga (inglise keeles thiram) puhitud seemned. Kõik sellised seemned kandsid profiseemnete nimetust. Arvestades inimeste vähest teadlikkust puhtimisest, on info pakenditel üsna napp: „Hoida kuivas ja jahedas, lastele kättesaamatus kohas. Puhitud Thiramiga, toimeaine tetrametüültiuraamdisulfiid. Vältida kemikaali sattumist nahale, silma ja riietele. Mitte kasutada söögiks.“ Väljapool Eestit pakendatud seemnete eestikeelselt infosildilt puudus üldse igasugune teave puhtimise kohta ning ka pakendilt oli sõna „Thiram“ leidmine üsna head tähelepanu nõudev.
Mis ja milleks on tiraam?
Tiraam on mujal maailmas laialt kasutatav fungitsiid ehk kaitsevahend seente põhjustatud haiguste vastu. Eestis on taimekaitsetunnistusega kasutajal lubatud seemnete puhtimiseks kasutada kemikaali Vitavax 200 FF, milles tiraam on üheks kahest toimeainest. Muid tiraami sisaldavaid taimekaitsevahendeid, k.a. ProSeed (ainus toimeaine on tiraam), millega on töödeldud osad eelpool näiteks toodud seemned, Eesti taimekaitsevahendite registrisse kantud ei ole ja seega ei tohi neid Eestis ka kasutada. Kuna need seemned on töödeldud väljapool Eestit, rakendub neile puhitud seemnetele kehtiv erand ning töötluseks võib olla kasutatud ka selliseid vahendeid, mis siinsesse registrisse kantud ei ole. See aga raskendab kemikaali kohta informatsiooni otsimist, sest kui registrist on hõlpsalt leitav nii taimekaitsevahendi toimeained, kultuurid, millel ja milliste kasutuseeskirjade järgi võib vahendit kasutada, ohutegurid ning hoiatused, millega tuleks vahendi kasutamisel arvestada, siis registrisse mittekuuluvate ainete kohta informatsiooni otsimine nõuab juba head keele- ning internetist huvipakkuva otsimise oskust.
Taimekaitsevahendiga Vitavax 200 FF võib puhtida kaera, lina, suvinisu, suviodra, talinisu, taliodra, talirukki ja talitritikale seemet. Haigused, mille vastu selline töötlemine võidelda aitab, on näiteks lendnõgi, juurehaigused, pruunlaiksus ja helelaiksus. Köögiviljade puhul aitab tiraam samuti vältida (hallitus)seentest põhjustatud haiguste teket. Samas ka "ennetada" näiteks porgandi-mustmädanikku säilitusjuurikatel, sest nakatumine sellesse toimub juba kasvuperioodil, kuid kasvavatel taimedel haigustunnused puuduvad ja mustad laigud hakkavad tekkima ning ka teistele juurikatele üle kanduma säilitamisel.
Kui ohtlik on tiraam?
Tiraam loetakse keskmiselt toksiliseks aineks. Erinevate ainete toksilisuse hindamisel kasutatakse mõistet surmav mediaandoos, mida tähistatakse LD50. Näiteks tiraami puhul on allaneelamisel LD50 560 mg/kg (mõõdetud rotil, suukaudsel manustamisel), mis lahtiseletatult tähendab, et kui grupile isenditele manustada tiraami 560 mg iga kehakaalu kilogrammi kohta, siis pooled isendid sellest grupist surevad. Võrdluseks käsimüügist kättesaadava ja laialdaselt kasutatava Roundupi toimeaine glüfosaat on aga vaid kergelt toksiline - LD50 5600 mg/kg näitab, et glüfosaat on kümme korda vähem mürgine kui tiraam. Samas tarbivad inimesed igapäevaselt aineid, mis surmava mediaandoosi alusel on tiraamist veelgi toksilisemad. Kofeiinil on LD50 192 mg/kg, mis näitab, et see on väga mürgine aine. Põhjus, miks kohvisõbrad juba ammu surnud ei ole, peitub koguses. Ühes kohvitassis on 80-175 mg kofeiini – seega tuleks 60 kg kaaluval inimesel surmava doosi saamiseks lühikese aja jooksul ära juua vähemalt 66 tassi kohvi. Tuletades eelpool nimetatud taimekaitsevahendi ProSeed koostisest ja kasutusnormidest (tiraami 400 g/l ja kasutatakse kuni 10 ml/kg seemnete kohta) tiraami jaoks surmav kogus, ilmneb, et 60 kg kaaluval inimesel tuleks selleks ära süüa 8,4 kg puhitud seemneid.
Ilmselgelt pole surmaga lõppevate koguste järgimine kõige mõistlikum ning tasuks keskenduda probleemidele, mida erinevate ainetega kokkupuutumine esile kutsub, ja enda tervise kaitsmisele. Siinkohal ilmnebki „värviliste seemnetega“ seotud murekoht – tiraam on nii tervisele kui keskkonnale suureks riskiks, kuid kuna tavakasutaja jaoks on kogused niivõrd väikesed, siis teavet ohtlikkusest napib.
Ilmselt on kõik näinud kemikaalide pakenditel hoiatusmärke. Taimekaitsevahenditel kasutatavate piktogrammide kohta võib lähemalt lugeda siit. Tiraami infoga käivad kaasas piktogrammid GHS07 (terviseoht/ohtlik osoonikihile), GHS08 (suur terviseoht), GHS09 (ohtlik keskkonnale), millest GHS08 on selline, mida nähes ka taimekaitsekoolituse läbinud professionaalne kasutaja mõtleb, kas seda vahendit on mõistlik kasutada või äkki leidub tervist vähem ohustavaid viise.
Piktogrammide juurde kuulub ka hulk selgitavaid ohu- ning hoiatuslauseid
Hetkel kuum
Ohulaused:
H302 – Allaneelamisel kahjulik.
H332 – Sissehingamisel kahjulik.
H315 – Põhjustab nahaärritust.
H317 – Võib tekitada allergilist nahareaktsiooni.
H319 – Põhjustab tugevat silmade ärritust.
H373 – Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel.
H410 – Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.
Hoiatuslaused:
P260 – Tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud ainet mitte sisse hingata.
P264 – Pärast käitlemist pesta hoolega käsi.
P273 – Vältida sattumist keskkonda.
P280 – Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.
P340 – Sissehingamise korral toimetada kannatanu värske õhu kätte ja asetada mugavasse puhkeasendisse, mis võimaldab kergesti hingata.
P312 – Halva enesetunde korral võtta ühendust mürgistusteabekeskuse või arstiga.
P391 – Mahavoolanud toode kokku koguda.
Seega on tiraami näol tegu ainega, mis on keskmiselt toksiline allaneelamisel või kontaktis nahaga, kuid väga mürgine sissehingamisel. Uuringutega on tõestatud, et tiraam põhjustab hiirtel ja rottidel koordinatsioonihäireid, hüperaktiivsust, lihastoonuse vähenemist, hingeldust ja krampe. Inimestel on tavaliseks nähtuseks allergiline reaktsioon. Korduv- ja igapäevane tiraami suukaudne manustamine põhjustas laboriloomadel nõrkust, võimetust oma liigutusi koordineerida ning jäsemete halvatust. Kui taaskord võrrelda tiraami glüfosaadiga, siis viimasega käib kaasas „vaid“ kaks ohulauset:
H318 Põhjustab raskeid silmakahjustusi.
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.
Kindlasti tasub mõlema aine puhul arvestada sellega, et taimekaitsevahendid, mille koostisse need kuuluvad, on suure tõenäosusega palju toksilisemad ja keskkonnale ohtlikumad kui ained ise.
Kokkuvõte
Kui üldjuhul käitlevad tervist kahjustavaid taimekaitsevahendeid vaid isikud, kes on eelnevalt vastava koolituse läbinud, siis mõnel juhul on sellised ained väikestes kogustes kättesaadavad kõigile. Millega ehk paljud arvestada ei oska, on see, et profiseemnete hulgas on sageli ka eelnevalt taimekaitsevahendiga töödeldud (puhitud) seemneid. Sageli on sellised seemned äratuntavalt tavatut värvi, kuid see ei pruugi alati nii olla. Samuti ei pruugi alati olla seemnete pakendil eestikeelset märget või selgitust, kuidas töödeldud seemneid kasutada. Kuigi selliseid seemneid kasutades on tervisele ohtliku taimekaitsevahendi kogus, millega kokku puututakse, üsna väike, tuleks siiski kasutada erinevaid kaitsevahendeid. Kindlasti tuleks peale seemnete katsumist käsi hoolikalt sooja vee ja seebiga pesta, vältida aine sattumist silma. Töödeldud seemneid ei tohi suhu panna, jätta lastele ja loomadele-lindudele kättesaadavasse kohta või lasta veekogudesse. Väikesed lapsed, imetavad emad ja rasedad peaksid töödeldud seemnete käitlemist vältima, sest nad on vastuvõtlikumad ning ka väikse koguse toksilise ainega kokkupuutumine võib neil terviseprobleeme esile kutsuda. Samuti peavad selliste seemnete kasutamisest loobuma kõik, kes tegelevad mahekasvatusega.
Marit Saar
Maamasin OÜ
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele