Rail Baltica rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Harjumaal Saku valda, Raplamaal Rapla ja Kehtna valda ning Pärnumaal Põhja-Pärnumaa valda. Juba eelmise aasta teises pooles alustati läbirääkimisi Raplamaal Kohila vallas. Paljude maaomanikeni jõutakse küll alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, pärast raudtee põhiprojekti valmimist.
Raudtee tarbeks maa ostmine jätkub kõigis kolmes maakonnas
  • Raudtee tarbeks maa ostmine jätkub kõigis kolmes maakonnas
  • Foto: Reuters/Scanpix
Praeguseks on olemas kokkulepped maa omandamiseks kuue kinnisasja omanikuga, neli neist on Kohila vallas asuvad kinnistud ning kaks kokkulepet on sõlmitud Harjumaal, kus maad ostetakse Ülemiste reisiterminali ja Ülemiste hooldusdepoo rajamise tarbeks.
Riigil on plaanis omandada äralõikeid 619 eraomandis kinnisasjast, kokku 565 hektarit maad. Valdavalt on plaanis osta väiksemaid äralõikeid, aga kui omanikule jääks alles väike ja iseseisva kasutuseta maatükk, omandatakse ka see osa. Eraomanikele kuuluvatest kinnistutest 454 on maatulundusmaa otstarbega, mis on valdavalt põllu- või metsamajanduslikus kasutuses. 82 kinnistut on elamumaa otstarbega, valdavalt ehitisteta krundid ning 28 kinnistut on otstarbelt transpordimaad, 25 tootmismaad ja ülejäänud muu sihtotstarbega maad.
Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali sõnul on riik võtnud asjaajamise suuresti enda kanda. “Maaomanik saab teate, et kinnisasja soovitakse avalikes huvides omandada koos pakkumusega ning üldjuhul käib kogu protsess omaniku ja Maa-ameti vahel,” selgitas Merje Krinal. “Amet tegeleb kinnisasja hindamisega, metsa inventeerimisega, teeb maakorraldustoiminguid ning peab vajadusel läbirääkimisi teiste riigiasutustega,” lisas Merje Krinal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele