Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ave Haamer: seakasvatus on väljakutse

Ave Haamer: seakasvatus on väljakutse
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Scandagra Eesti ASi talvekonverentsil jagas Haameri talu perenaine Ave Haamer omi mõtteid seakasvatuse võimalikkusest Eestis. Ta on kindel, et juhtides kõiki tootmisprotsesse ise, on võimalik saavutada sõltumatus ja edu ka seakasvatuses.

Haameri talu, kus kasvatatakse sigu ja teravilja, on pereettevõte mis asub Põlvamaal Viluste külas. 2017. aasta lõpust üritatakse oma sealihatoodang ise realiseerida läbi talu lihapoodide.

„Meil on farmis korraga umbes 5000 siga ja müüme aastas kokku pea 10 000 siga. Sea sööda kasvatame ise, haritavat maad on meil selleks 900 hektari kanti ja see on meie vajaduste jaoks optimaalne. Pool sellest maast on omandis ja poole rendime. Ka on meil olemas oma masinapark, mis võimaldab enamus töid ise teha, sisse peame ostma vaid lägalaotamisteenuse. Seasöödaks kasvatame otra ja nisu, sööda segame ise kokku 2017. aastal valminud täisautomaatses söödaköögis,“ tutvustas talu Haamer.

Ta põhjendas, et söödavili kasvatatakse ise seepärast, et olla kasutatava teravilja kvaliteedis kindel. Vähemtähtis ei ole ka see, et see süsteem annab neile stabiilsuse sööda omahinna osas läbi aastate.

„Uus söödaköök võimaldab meil söödaratsiooni paika panna grammi täpsusega. Selline täpsus annab hea juurdekasvu ja ka liha kvaliteet on palju paremaks muutunud võrreldes varasemaga,“ lisas talu perenaine.

Haameri talus on kõik tootmisest turustamiseni perenaise valvsa pilgu all. „Meil on täistsükliline tootmine alates seemendusest kuni poegimiseni, nuumamisest tapa ja töötlemiseni. Meie oma farmi mujalt loomi, põrsaid ja noorsigu, sisse ei too, see aitab ka siiani levivat seakatkuohtu minimeerida. Ka on meil olemas loomaveoks oma transport ja see on turvaline ning võimaldab meil logistikat paremini planeerida,“ rääkis Haamer.

Ta täiendas, et noorsead müüakse Arke Lihatööstusele maha 100-115 kiloselt ja 15% toodetust realiseeritakse oma lihapoodides.

Absurdselt madalad hinnad

Kui poes sealiha hinnakõikumist ei märka, siis seakasvatajale pakuvad kokkuostjad eriliselt madalat hinda, nii tekib küsimus, miks seda tööd üldse teha ja kuidas saada mingigi kasum. „Miks me seda kõike teeme? Kasvatame vilja, kasvatame sigu ja müüme nii ise, kui läbi teiste,“ püstitas küsimuse Ave Haamer ja vastas: „2014. aastast alates on sealihasektor kriisis, hinnad on pidevalt langenud. 2017. aasta oli veidi parem, aga nüüd on taas hinnad madalal. 90 eurot saab kasvataja ühe sajakilose sea eest ja see on absurd! Seega on ainuke võimalus ise oma kaupluste rajamine ja müük otse tarbijale ilma vahelülideta.“

Nii ollakse juba aasta lihaäriga tegeletud ja tootevalikus on värske liha ja sellest tehtud tooted. „Hetkel ei ole meil veel kuumtöötlemise võimekust ega ka tapamaja. Lähiaastatel on plaanis ka sellele teemale leida lahendus, sest see annaks suurema sõltumatuse turul toimuvast,“ lisas Haamer ja mainis, et tegelikult on seakasvatus väljakutse, on põnev aeg ja iga päev õpitakse midagi uut.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960