Autor: Põllumajandus.ee • 19. märts 2019

Millised muudatused on kehtestatud taimekaitse-töödele?

Marit Saar Maamasin OÜst ja Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskusest kirjutavad lahti taimekaitseseaduses tehtud muudatused. Näiteks on muudatused punktides, mis puudutavad puhtimist, koostööd mesinikega ning taimekaitsevahendite pakendite hoiustamist.
Taimekaitseprits
Foto: Baltic Agro AS

2019. aasta alguses jõustus taimekaitseseaduse (TKSeadus) rakendussätete määruse (Määrus nr 90) uus redaktsioon. Ka sellele eelnev, 24.09.2018 jõustunud redaktsioon tõi põllumajanduslike tööde teostamise reguleerimiseks kaasa rea olulisi muudatusi. Peamised muutused on toimunud avaliku koha mõistes ja avalikus kohas taimekaitsetööde läbiviimise nõuetes. Muudatused on ka punktides, mis puudutavad puhtimist, koostööd mesinikega ning taimekaitsevahendite pakendite hoiustamist. Järgnevalt on toodud ülevaade sellest, millega taimekaitsetöid teostades arvestada tuleb.

Taimekaitsevahendite kasutamine

Professionaalne kasutaja peab taimekaitsevahendite kasutamisel (TKSeadus §78, Määrus nr 90 §4) arvestama integreeritud taimekaitse põhimõtetega ning kasutama preparaate ainult taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel (s.h. arvestama puhvertsooni ja järjestikustel aastatel samal põllul vahendi kasutamise keeluga). Taimekaitsevahendite kasutusjuhendites tasub tähelepanu pöörata SPe3 hoiatuslausele, millega muuhulgas määratletakse ka puhvertsoon pritsitava ala ja mittepõllumajandusliku maa vahel.

Mittepõllumajanduslikuks maaks on näiteks mets, park, eramu ja selle aiamaa või viljapuuaed, teed, looduslikud ja poollooduslikud rohumaad jne. Levinuim puhvertsoon mittepõllumajandusliku maaga on 5 m, kuid erinevate preparaatide puhul võib see olla ka kordi suurem. Mõne preparaadi puhul on puhvertsooni laiuse arvestamisel tarvis lähtuda ka pritsi pihustitest – mida rohkem suudavad pihustid triivi vähendada, seda väiksem on ettenähtud puhvertsoon. Põlluraamatu sissekandel tuleb pritsitava ala suurust kõikide puhvertsoonide võrra vähendada.

Integreeritud taimekaitse puhul tuleb kaaluda kõikvõimalike taimekaitseabinõude ja kahjulike organismide arengut tõkestavate meetmete rakendamist selliselt, et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud ning ohud inimese tervisele ja keskkonnale minimeeritud. Arvestada tuleb nii kasutusjuhendis märgitud oote- kui ka tööooteajaga:

•Ooteaeg – ööpäevade arv viimase taimekaitsevahendiga pritsimise ja saagikoristuse (ladudes lao kasutuselevõtu) vahel.

•Tööooteaeg – ööpäevade arv viimase pritsimise ja hooldustööde alustamise vahel. Kui taimekaitsevahendi tööooteaeg on näiteks 7 päeva, siis isikukaitsevahenditeta võib töödeldud alale minna alles kaheksandal päeval peale pritsimist.

Iga majandustegevuse käigus kasutatud taimekaitsevahendi kohta tuleb kas paberkandjal või elektroonselt arvestust pidada. Kindlasti tuleb üles märkida kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, teenuse tellimisel ka teenustööde teostaja andmed (töid teostanud isiku nimi ja taimekaitsetunnistuse number).

Taimekaitsevahendite kasutamine õhusõidukitelt on keelatud. Vahendeid võib pritsida ainult korras taimekaitseseadmega. Seejuures TKSeaduse §84, §87 sätestavad, et lisaks taimekaitseseadme kasutaja kohustusele korrapäraselt seadme toimimist kontrollida ning vajadusel olulisi osi reguleerida, peab taimekaitseseade (v.a. käsi- ja selgprits) iga 3 aasta järel läbima tehnilise kontrolli, mida teostab selleks seaduse alusel volitatud isik või Maaeluministeeriumi hallatav teadus- ja arendusasutus.

Pritsimisel tuleb arvestada nii õhutemperatuuri, tuule suuna kui ka kiirusega. Kuna kõrgematel temperatuuridel on töölahuse õhku hajumise oht suur, on keelatud teostada taimekaitsepritsimisi, kui õhutemperatuur ületab 25°C.

Kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt pole lubatud seadet kasutada suurema tuulekiirusega, tuleb arvestada, et taimekaitsevahendit on keelatud pritsida üle 4 m/s puhuva tuulega. Et kaitsta pritsitava ala läheduses asuvaid ehitisi, teisi aia-, põllu- ja metsakultuure saastumise eest, tuleb tähelepanu pöörata ka tuule suunale.

Taimekaitsevahendite kasutamine kasvuhoones

Määrus nr 90 §6 ja §7 käsitlevad taimekaitsetööde tegemist kasvuhoonetes. Viimastes võib kasutada üksnes kasvuhoones kasutamiseks ettenähtud taimekaitsevahendeid. Üle 100 m2 suuruses kasvuhoones peab olema koht töölahuste valmistamiseks ning taimekaitseseadmete pesemiseks. Kasvuhoonetes teostatakse taimekaitsetöid kõige kaugemast osast väljapääsu poole liikudes ja kindlasti peab tööde teostamisel kandma universaalset gaasimaski või hingamisaparaati vastavalt taimekaitsevahendi kasutusjuhendis või ohutuskaardil toodud nõuetele. Kõrvalised isikud tööde teostamise ajal kasvuhoones viibida ei tohi ning ka taimede hooldustööd tuleb kasvuhoonetes lõpetada enne taimekaitsetöödega alustamist.

Hoolustöödega võib jätkata peale taimekaitsevahendi tööooteaja möödumist. Seetõttu tuleb peale taimekaitsetöid kasvuhoone lukustada ning panna uksele hoiatussilt koos teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta. Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones viibida üksnes isikukaitsevahendeid kasutades, kuid ka siis mitte varem kui 18 tundi peale taimekaitsetööde lõppemist.

Kui kasvuhoonet on vaja desinfitseerida ajal, mil seal kasvavad taimed, viiakse desinfitseerimise ajal kasvuhoones olnud taimed sealt peale taimekaitsevahendi ooteaja möödumist välja.

Taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas, elamu vahetus läheduses ja metsamaal

Täies ulatuses on muudetud Määruse nr 90 §8. Lõikes 2 on pikemalt selgitatud avaliku koha tähendust, mis varasemas versioonis sellisel kujul puudus. Taimekaitsetööde teostamisel mõistetakse avaliku kohana haljasala, spordiala, kooliala ja laste mänguväljakut, ala tervishoiuasutuse vahetus läheduses, trammi- ja raudtee ooteplatvorme ning ülesõidukohti, trammi- ja raudtee ülekäigukohtade vahetut lähedust, gaasitrassi, kattega tee ja kruusatee eraldusriba, teepeenart ja haljasriba, tänava eraldusriba, teemaad ja tänavaäärset haljasala. Taimekaitsetööde tegemisel neis kohtades ja elamute vahetus läheduses kehtib põhimõte, et taimekaitsetöid võib teha juhul, kui agrotehniliste ega muude meetmetega pole taimehaiguseid, -kahjureid või umbrohte võimalik tõrjuda.

TKSeaduse §78 alapunktis 1 on sätestatud, et sellistel aladel võib taimekaitsevahendeid kasutada üksnes professionaalne kasutaja ning ta peab kaitsetöödeks eelistama bioloogilise tõrje meetodit ja madalama riskitasemega taimekaitsevahendeid. Täpsustatud on, et avalikus kohas, korterelamu vahetus läheduses ja metsamaal ei tehta taimekaitsetöid kõrvalise inimese juuresolekul. Taimekaitsetöid tehes tuleb vältida rajatiste ja muude objektide saastamist taimekaitsevahendiga ning kui see on juhtunud, siis tuleb rajatised ja muud objektid hoolikalt pesta.

Juhul, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendit, tuleb enne eelpool loetletud kohtades taimekaitsetööde alustamist paigaldada hoiatussilt, millel on teave kasutatava taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta. Metsamaale paigaldatakse enne tööde teostamist sildid selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. Viimases redaktsioonis pole enam nõuet alade piiramiseks ning ümberkaudse elanikkonna teavitamiseks 7 päeva enne tööde alustamist – piisab vaid eelpool loetletud tingimustele vastavatest siltidest.

Taimekaitsevahendi kasutamise kitsendused lähtuvalt veeseadusest

Tulenevalt veeseaduse §29 moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ning kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud igasugune taimekasvatusega seotud põllumajanduslik tegevus (lubatud on rohusööda tegemine, võsalõikus, puude langetamine), sealhulgas taimekaitsevahendi kasutamine (v.a. Keskkonnaameti igakordsel loal). Veekaitsevööndi ulatus on 20 m Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist; teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist peab pritsimiskaugus olema vähemasti 10 m.

Kui maaparandussüsteemi valgala on väiksem kui 10 km2, arvestatakse pritsimiskauguseks eesvoolu veepiirist 1 m. Oluline on tähele panna, et veepiiriks loetakse põhikaardile märgitud veekogu piir. Põhikaardiks on Maa-ameti veebikaart. Suvisel ajal võib veekogude veepiir üsna palju taganeda ning erisus kaardil nähtava ja tegeliku veepiiri vahel olla suur.

Enne pritsimistööde algust tuleb siiski põhjalikult tutvuda taimekaitsevahendi kasutusjuhendiga – erinevate preparaatide puhul võib nõutud puhvertsoon olla suurem.

Taimekaitsevahendi kasutamise kitsendused lähtuvalt looduskaitseseadusest

Looduskaitseseaduse §31 kohaselt tuleb piiranguvööndites, kus majandustegevus on lubatud, arvestada siiski teatud kitsendustega. Kui kaitse-eeskirjaga pole sätestatud teisiti, on piiranguvööndis biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud. §33 sätestab, et hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab hoiuala valitsejale esitama biotsiidi ja taimekaitsevahendite kasutamise kavandamisel teatise. Teatise läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks on määratud ühe kuu pikkune ajavahemik.

Taimekaitsevahendi kasutamise piirangud seoses mesilastega

Kehtetuks on muudetud varasem Määrus nr 90 §4 lõige 7, mis pani taimekaitsevahendi kasutajale kohustuse vähemalt 48 h enne pritsimise algust teavitada tulevatest töödest mesilate omanikke, kes on oma mesilatest taimekaitsevahendi kasutajat informeerinud ning kelle mesilad jäävad töödeldavast alast kuni 2 km kaugusele. Seega puudub nüüd taimekaitsevahendi kasutajatel mesinike teavitamise kohustus, kuid tuleb arvestada, et Määrus nr 90 §4 lõige 8 alusel on taimekaitsevahendi kasutamine õitsvate taimedega alal keelatud. Piirang ei rakendu taimekaitsevahenditele, mida on lubatud kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

Kuigi kultuurtaimed ei pruugi õitseda, võib põllul siiski leiduda näiteks õitsvaid umbrohtusid ning seetõttu on ka taimekaitsetegevusel piirangud. Seega tuleb pritsimistööde planeerimisel pöörata erilist tähelepanu taimekaitsevahendi kasutusjuhendites SPe8 lause olemasolule: „Mesilastele ohtlik. Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada põllukultuuride õitsemise ajal. Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendluse ajal.“ Sellisel juhul kaasneb vahendiga kellaajaline kasutuspiirang (pritsimine võimalik ainult öötundidel, kui tolmendavad putukad ei lenda).

Puhtimine

Määrus nr 90 §5 sätestab, et seemnete puhtimiseks tuleb kasutada puhtimiseks kohandatud seadet, järgida selle kasutamisnõudeid ning rakendada taimekaitsetööks vajalikke ohutusnõudeid. Lubatud on märgpuhtimine, kuid spetsiaalse seadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud preparaadi korral on lubatud ka kuivpuhtimine. Igasuguseid puhtimistöid tuleb teostada vähemalt 50 m kaugusel elamust, loomakasvatushoonest või –rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud aiast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust. Uues redaktsioonis on täpsustatud, et lisaks puhtimiskohale tuleb vältida ka veoki saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendi ning puhitud seemnetega. Puhtimiskoha või veoki saastumisel taimekaitsevahendiga tuleb need hoolikalt puhastada.

Kuna ka puhitud seeme on potentsiaalne saasteallikas, tuleb seda hoida selleks ettenähtud hoiuruumis, konteineris või kapis, eraldi toidust, söödast ja ravimitest. Samuti on täpsustatud, et puhitud seemet on keelatud koos toidu, sööda või ravimitega vedada ning kasutada sellist seemet toiduks või söödaks.

Lisatud on punkt, mis sätestab, et puhitud seemne käitlemisel tuleb kasutada sobilikke isikukaitsevahendeid ning järgida hügieeninõudeid. Ka külvikasti täitev töötaja puutub otseselt kokku puhtimispreparaadi tolmuga, mistõttu peaks ka külvitöid teostav isik kasutama samasuguseid isikukaitsevahendeid kui puhtimistöö teostanud isik. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale.

Hoiustamine

Taimekaitsevahendit tuleb hoiustada selleks sobivas lukustatud ja hoiatusmärgiga ruumis, konteineris või kapis. Samas kohas ei tohi saastumisohu tõttu hoida toitu, sööta ega ravimeid (TKSeadus §78). Konteineri ja kapi asukoha valiku puhul tuleb arvestada, et need poleks ilmastiku poolt mõjutatavad, seega ei tohiks need paikneda välitingimustes.

Taimekaitsevahendeid tuleb säilitada (Määrus nr 90 §1) sobilikes hoiutingimustes ja loetava märgistusega originaalpakendis. Sobilik hoiuruum on hästi ventileeritav, valgustatav ning libisemiskindla, vedelikku mitteläbilaskva ja keemilise aine toimele vastupidava põrandaga, millel on kõrge künnis takistamaks lekkinud vedeliku jõudmist ruumist väljapoole.

Kui enne 2015. aastat ei tohtinud taimekaitsevahendite jaoks mõeldud ruum asuda elamus või loomakasvatushoones, siis uuemad redaktsioonid seda ei keela, kui kõik hoiuruumile esitatud nõuded on täidetud.

Kui taimekaitsevahendeid ei hoiustata riiulitel, siis vähemasti peab need paigutama puitalusele, mitte otse põrandale. Samuti peab hoiuruumis olema vedelikku imavat materjali, koristusvahendid ning suletav anum lekkinud taimekaitsevahendi kokku kogumiseks, nähtaval kohal häirekeskuse hädaabinumber 112 ning tulekustutusvahendid. Esmaabivahendite olemasolu hoiuruumis enam ei nõuta, kuna seal võivad need tõenäoliselt pestitsiidiaurudega saastuda. Siiski peavad need olema kergesti kättesaadavad.

Varasem määrus sätestas, et taimekaitsevahendite tühje pakendeid tuleb üleandmise hetkeni hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis, kuid kehtivas määruses seda enam ei nõuta. Tühjaks saanud taimekaitsevahendite pakendid puhastatakse taimekaitseseadmel oleva pakendite loputamise seadmega, mis suunab loputusvee taimekaitseseadme paaki (Määrus nr 90 §4). Kui taimekaitseseadmel selline lisavõimalus puudub, loputatakse tühjaks saanud pakendeid vähemalt kolm korda puhta veega, loputusvesi valatakse taimekaitseseadme paaki. Loputatud pakendid tuleb korralikult korgiga sulgeda ning seejärel võib need jäätmekäitlejale üleandmiseni sobivas kohas hoiustada. Pakendite taaskasutamine on keelatud.

Isikukaitsevahendid ja hügieen

Enda tervise kaitsmine peaks olema iga taimekaitsevahenditega kokku puutuva töötaja prioriteet, kuid sellekohased nõuded on sätestatud ka seadusandluses (Määrus nr 90 §2, §3). Taimekaitsevahendiga töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid nii kemikaali hingamisteedesse sattumise kui ka nahakaudse mürgistuse vältimiseks. Samuti ei tohi taimekaitsetööde tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada, sest nii on taimekaitsevahendi organismi sattumine väga tõenäoline. Taimekaitsetööde vaheajal tuleb käed ja nägu pesta, pärast tööde lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided.

Sobivad isikukaitsevahendid on lähtuvalt taimekaitsevahendi pakendil, kasutusjuhendis või ohutuskaardil toodud ohu- ja hoiatuslausetest: gaasifiltri(te)ga poolmask või mask, tihedalt liibuvad kaitseprillid või –sirm, kaitseriietus, peakate, kaitsesaapad ja kemikaalikindlad kindad. Gaasifiltrite puhul tuleb arvestada, et praktiliselt kõik taimekaitsevahendid kuuluvad saasteainete gruppi, mille eest kaitseks tuleb kasutada A tüüpi filtrit (tähistatud pruuni värviga) või kompleksfiltrit, mis kaitseb ka selle grupi saasteainete eest. Kui tegemist on vaid taimekaitsevahendite aurude eest kaitsva A2 tüüpi filtriga, tuleks põllul töötades selle ette panna ka P3 tüüpi tolmufilter.

Kemikaalikindlad kindad (vastavus normile EN374) on valmistatud vähemalt 0,14 mm paksusest nitriilist, neopreenist või polüvinüülkummist. Ostmisel tasub otsida kinnastelt katseklaasi märki, mis viitab, et muuhulgas on testitud ka nende vastupidavust taimekaitsevahenditele.

Isikukaitsevahendid tuleb iga kord pärast taimekaitsetööde lõpetamist puhastada, taimekaitsevahendiga kokkupuutunud riided tuleb iga kord pärast tööde lõpetamist pesta.

Ohutuskaart

Kõikidel põllumajandustootjatel peavad olemas olema kasutatavate taimekaitsevahendite ohutuskaardid. Taimekaitsevahenditega töötaja peab järgima vahendite ohutuskaartidel toodud nõudeid, s.h. kasutama nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid (loetletud 8. punktis). Parasjagu kasutatavate taimekaitsevahendite ohutuskaardid peavad paberkandjal kaasas olema ka taimekaitsetöid tegeva seadme kabiinis. Õnnetusjuhtumite puhul peab abistavatel isikutel olema ülevaade sellest, millist vahendit kasutati ning milliseid esmaabivõtteid tuleb rakendada – kui tööde teostaja saaks endale vajaliku informatsiooni kätte ka näiteks nutiseadmes olevalt elektroonselt ohutuskaardilt, siis kõrvalised isikud sellele ligi ei pääse.

Marit Saar, Maamasin OÜ

Kaja Marrandi, Järvamaa Kutsehariduskeskus

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960