Fenja Asmussen: hübriidrukki kasvatus on majanduslikult mõttekas

Sestap levib hübriidrukki kasvatamine järjest enam. „Saksamaal kasvatatakse 70% rukkipõldudest hübriidsorte. Minu teada on Eestis 1/3 kasvatatavatest rukkisortidest hübriidid. Poola puhul on näha, et nendel hübriidsordid veel väga levinud pole ja Venemaal ning Ukrainas on hübriidide osakaal praktiliselt olematu,“ ütles Asmussen ja lisas, et vahepeal kasvatati rukist üldse vähem, pigem kasvatati rapsi ja teisi õlikultuure. „Aga nüüd on näha, et taas on asutud kastvama rukist, seda ka loomasöödaks ja siloks. Ka minu seisukoht on, et rukkil on hea positsioon ja viljavahelduses on ta igati tänuväärne kultuur. Hübriidrukis on kasumlik kultuuri väga kergetel muldadel ja majanduslikult tulus keskmistel muldadel.“

Rukis annab keskmiselt 13% rohkem saaki kui nisu. „See selgus Saksamaal tehtud katsetest. Eesti ametlikud katsed näitavad, et rukki saagikus on 15% kõrgem kui nisul. Pinnased, kus need katsed tehti, olid kas keskpärased või head,“ tõi Asmussen veel ühe näite, miks võiks rukist rohkem kasvatada.

Ta täiendas, et järjest enam laieneb ka rukki kasutamine erinevates toodetes, nii et turgu on.

Saaten-Unioni hübriidrukki tootejuht tõi välja fakti, et viimase 25. aastaga on hübriidrukki aretustööga kasvatatud saagikust lausa 24%. „Siin on Saaten Union väga suure töö ära teinud. Aretuses on toimunud tõeline hüpe, kuigi sordiaretus hübriidide puhul on olnud väga kiire, ei ole halvenenud vilja omadused ja kvaliteet, rukki puhul siis just küpsetusomadused,“ lausus Asmussen.

Fenja Asmussen rääkis lahti sordiaretuse tagamaad ja rõhutas, et kõige olulisem on muidugi enne sordi turule jõudmist seda katsetada nii katsekeskustes kui teha katseid tootmispõldudel. „Me teeme katseid erinevates riikides, ka Baltikumis. Oleme siin teinud, lisaks saagikuse katsetele, katseid erinevatele tootmistehnoloogiatele – kus kasvatada, kuidas kasvatada, millal külvata, millal ja milliseid taimekaitsevahendeid kasutada ja nende alusel oleme välja töötanud ka erinevad väetusplaanid. See kõik annab meile võimaluse kirjeldada sorte piirkonnapõhiselt – kuhu mingi sort paremini sobib," selgitas ta.

Hübriidrukki sordid on väga hea suure võrsumisvõimega, mistõttu on nende tavapärane külvinorm 150-200 idanevat tera ruutmeetrile ja külvisügavus on 2 kuni 3 cm. Hübriidrukist ei tohi külvata liiga sügavale, kuna siis kulub taimel palju energiat võrsumissõlme moodustamiseks ja võrsumine võib väheneda. Optimaalne külviaeg Eestis on augusti viimane nädal kuni septembri esimene nädal.

SAATEN UNIONI hübriidrukkisorte iseloomustab kõrge saagikus, hea haiguskindlus ja vastupidavus stressile. Katsed ja kasvatajate tagasiside on näidanud, et üks paremini meil kasvatamiseks sobiv sort on SU Performer. Tegu on saagika turbohübriidiga, mis talvitub hästi, on lamandumiskindel, suure tuhande tera massi ja hea langemisarvuga.