Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tärkav idu 2019 – selgusid parimad äriideed
Noorte ideid analüüsisid ja kommenteerisid ülikooli rektor Mait Klaassen, Maaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg, Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo, Ajujahi eestvedaja Harri Tallinn ja Tartu Linnavalitsuse esindaja Katrin Reiljan. Päeva vedas maaülikooli dotsent Jüri Lehtsaar.
Äriideede konkursi „Tärkav idu“ eesmärgiks on julgustada tudengeid algatama lennukaid ideid, leidma uusi põnevaid seoseid teaduse, tehnoloogia ja ettevõtluse vahel ning neid ideid ellu viima.
Ühes võistkonnas tohtis olla kuni 5 liiget, kes pidid oma äriideest tegema lühikokkuvõtte, tuues välja lisaks toote või teenuse kirjeldamisele, ka turustuskanalid - tutvustus pidi sisaldama nii klientide kui nende vajaduste kirjeldust, kui ka seda millises kanalis enda toodet/teenust plaanitakse müüma asuda ja millist turunduskampaaniat tehakse.
Jagati ohtralt auhindu
Tartu linna poolt välja pandud auhinna võitis projekt Teeme ringi, mis keskendus korduvkasutusele. Tegemist on korduvkasutatava toidukarbiga, mis võiks olla kas metallist või plastikust ja selle ringluse korraldus käib läbi kaasaegse IT-lahenduse ning karbi täitmisest toitlustusfirmas kliendini jõudmiseni tehakse koostööd kullerfirmaga. Küsimusele, kes vastutab karbi pesemise eest, vastasid idee autorid, et toitlustaja vastutus on karbi puhtuse tagamine. Karbi ringluse täpsuse ja korrektsuse tagab veebilahendus, mis lisab toiduportsu hinnale kuni ühe euro suuruse teenuse makse. Idee suurem eesmärk on aga muuta tarbijad keskkonnateadlikumaks.
Põllumajandus-Kaubanduskoda premeeris lahendust VISSIMIX, mis tegeleb lihaveistele ternespiima vahendamisega. Marie Rätsepso ja Edgar Metsar kirjeldasid oma ideed järgmiselt: Kui vasikas vajab ternespiima – siis tuleme appi meie. Me kogume farmidest ternespiima ja toimetame selle teistesse farmidesse, kus sellest puudus on. Koostööpartneriks on eelkõige need farmid, kes seni on oma ülejäänud ternese müünud näiteks pulbritootmisesse.
Noorte hinnangul tuleb ühe liitri ternespiima hinnaks 70 senti, ostaks nad selle 32 sendiga liiter ja lisanduks siis kulu transpordile. Ka neil on plaanis kasutada usaldusväärset kullerfirmat.
Maaelu Edendamise SA pidas parimaks äriideeks nõgesepiima ekstrakti tootmist, kus idee saadi rahvameditsiinist – nõges on heade raviomadustega ja aitab ka näiteks kaalu alandada ning ergastab aju ja parandab mälu. See sobib hästi neile kes armastavad loodustooteid ja tahavad oma immuunsust tugevdada läbi nende. Uudseks teeb asja see, et noored plaanivad toota just ekstrakti, mitte pulbrit vms ja kasutatakse piimanõgest. Toode saab olema valmistatud vee baasil ja sobib seega ka lastele ning pakendatakse 0.35 ml pudelisse.
Maaülikooli rektori auhind läks kolmele projektile:
3. koht ja 100 eurot stipendiumiks läks koerte käsitöö kaela- ja jalutusrihmade tootmise ideele. Need kaela- ja jalutusrihmad on punutud tugevast ja vastupidavast langevarjunöörist. Rihma kandevõime peaks olema lausa 400 kilo ja seega sobib see lahendus just neile, kellel on suured koerad. Tellija saab valida endale rihma just talle sobiva pikkusega, värvusega aga ka aksessuaaridega, näiteks nimesildiga. Müüa plaanitakse seda toodet läbi veebipoe ning sotsiaalvõrgustikes.
Sellele projektile andis omapoolse auhinna ka telesaate Ajujaht korraldajate tiim. Võitjal on võimalus homme koos saate võistlejate ja korraldajatega vaadata saate esimest osa.
Hetkel kuum
2. koht ja stipendium 200 euro suuruses läks projektile Loomateraapia, kus loomade kaasabil aidatakse maandada inimestel stressi ja parandada vaimset tasakaalu. Loomadega suhtlemine aitab lastel õppida hoolivust ja kasvatada empaatiavõimet ning kindlasti väheneb seeläbi depressioon ja kasvab elurõõm. Tööloomadeks on selle projekti juures eelkõige väiksemad loomad – hamstrid, oravad, siilid.
1. koht ja stipendium 300 eurot läks projektile Rukkilille shot. Tegu on hommikuse tervisenapsuga, mis on tehtud rukkililleõitest. Toode saab olema 1 liitrises pudelis, et jaguks igaks hommikuks. Idee autorid Helen Meier ja Jana Raudsepp väitsid, et shot tõstab tuju ja parandab tervist, sest sisaldab ohtralt c-vitamiini, karotiini ja glükosiidi. Tegu saab olema ka mahetootega. Rukkililli kasvataks noored ise Tartumaal kasvuhoones, aga töötlemisteenuse ostaks nad sisse. Turustada plaaniks esmalt e-poe vahendusel.
Žürii liikmele Vahur Tõnissoole meeldis, et see äriidee oli hästi süsteemselt lahti kirjutatud ja visuaal oli kena.
Oli ka teisi vahvaid ideid
Võistlusele olid end üles andnud ka projekt PaKa – see on pood, mis müüb tarbijale igapäevast kaupa ja seda ilma pakenditeta. Esimene selline pood on plaanis avada Tartus ja see aitaks kaasa linna positiivse maine kuvamisele. Noored ise olid seda meelt, et pakendikasutuse vähendamine on oluline ja sinna poole tuleb igal juhul püüelda.
Võistlemas oli veel äriidee, kus eesmärgiks oli toota isikupärast, naturaalsest puidust mööblit ja kus tooraine tuli metsast esmalt just n-ö väärtusetu puidu näol, mis muudele tööstustele huvi ei paku.
Muidugi olid osalemas ka tehniliste rakenduste pakkujad. Üks projekt keskendus põllutööde planeerimisele ja põldudelt kogutud andmete analüüsile. Lahenduses on aluseks võetud esmalt loodusressursid. Grain-Grow nimeline äriidee annab võimaluse läbi spetsiaalse platvormi omada ülevaadet oma põllul toimuvast, põldude olukorrast ning prognoosida saaki. Programm jagab ka soovitusi, tuginedes kogutud andmetele.
Teine äpp, ACTIN, aitab leida sobivama marsruudi sportimiseks ja seda ka piirkonnas, mida kasutaja ei tunne. See sobib nii kõndimise, jooksmise ja jalgrattasõidu harrastajatele. Hiljem lisanduvad ka hooajalised tegevused, näiteks talvel suusatamine ja suvel rulluisutamine. Rakendus on kursis ka toimuvate spordivõistlustega.
Siin tekkis arutelu käigus veel üks idee - äkki teeks selle idee baasil äpi koerale? Rektori soovitus oli äpile ACTIN juurde lisada koeratõud ja määrata ära kindel marsruut, mida see koeratõug vajab, et saada piisavalt liikumist.
Kolmas tehniline seade, mida tutvustati oli mõeldud tarbijale, kes soovib omada kiiret ülevaadet oma külmkapi sisust. Lühidalt aitab see lahendus, mille nimeks ScaYFo, pidada inventuuri oma toiduvarudest. Seade on lihtne, käib magnetitega külmkapile, tooted skännitakse sisse triipkoodi abil ja need tooted, millel ei ole triipkoodi saab lisada manuaalselt. Toodete andmebaasis on kõik Eestis müüdavad tooted.
Žürii liige Raul Rosenberg nägi selles projektis reaalset kasutusvajadust. Ta tõi näite, et söögikohtade- restoranid pidajad peavad tagama toidu osas enesekontrollisüsteemi toimimise ja järelevalve ning selline lahendus aitaks nende igapäevatööd kindlasti kergemaks teha.
Äriideede konkursi "Tärkav idu" võitjad aastal 2019 olid:
1. koht "Rukkilille shot", Helen Meier ja Jana Raudsepp
2. koht "Loomateraapia", Maili Reimus ja Seila Peek
3. koht "Käsitöökaelarihmad", Katti Rüütmann
Tartu Linna eriauhind: "Teeme ringi", Janika Toots, Kati Miller ja Pille Metsik
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eriauhind "VISSIMIX", Marie Rätsepso, Edgar Metsar ja Teisi Sirvel
Maaelu Edendamise Sihtasutuse eriauhind: "Nõgesepiima ekstrakt", Keidi Kolts ja Birgit Vana
Edu noortele oma ideede rakendamisel!
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele