Talinisu katsetel esimene vaatlus tehtud

Kevad võtab iga päevaga üha enam võimust ja loodus meie ümber hakkab tasapisi roheliseks muutuma. Nii isekasvavad kui inimese poolt külvatud taimed saavad peale pikka talvepuhkust taas õiguse elule ja arengule. Kui talinisu mõned nädalad tagasi lume alt välja hakkas püüdlema, olid taimed ilusad rohelised. Kuid seejärel muutusid põllud mingiks ajaks pruunikaks-violetseks ning see võis veidi hirmu naha vahele ajada, et kas nisu on nüüd talvega välja läinud.

Violetseks muutuvad lehed võivad olla tingitud ilmastiku tingimustest. Kui päeval on soojakraade juba piisavalt, kuid muld ikka veel külm ja taimede elutegevus selle pärast korralikult toimuda ei saa, siis on see taimedele stress ning meie näeme seda taimede värvi muutumise kaudu (lillakas värvitoon on seotud pigment antotsüaaniga). Taim ei saa külmast mullast toitaineid kätte kuid päeval on juba nii soe, et fotosüntees on alanud (fotosüntees algab kui temperatuur on üle 0° C). Fotosünteesi jaoks on aga taimel vaja toitaineid, mida külmast ja märjast mullast veel kätte ei saa, sest taime füsioloogiline seisund ei ole seoses mulla madalate temperatuuridega selleks protsessiks veel valmis. Taime kasv ehk vegetatsioon algab siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle +5°C. Antotsüaanidest tingitud värvimuutus võib olla taimel märk stressist, haigusest. Mõnel liigil ja genotüübil võib see olla ka tavapärane värv, mitte stressist tingitud.

Aprilli esimese viie päeva jooksul, mil käisin talinisu katseid vaatamas, olid talinisu põllud siiski taas roheka tooni võtnud. Vaatasin üle katsed Viljandi lähistel, Annikorus ja Jõgeval. Viljandi lähistel ja Annikorus olid nisu taimed veidi kaugemale oma arengus jõudnud. Kuigi Eestimaa on väike, võivad taimed oma arengus Põhja- ja Lõuna-Eestis erineda nädala või kahe võrra.