Jaga lugu:

Talinisu katsetel esimene vaatlus tehtud

Eesti Taimekasvatuse Instituudi talinisu aretaja Reine Koppel annab ülevaate sellest, kuidas on talvitunud talinisu katsepõllud Viljandi lähistel, Annikorus ja Jõgeval.

Talinisu katsepõld Annikoru lähistel. 3. aprill 2019  Foto: Reine Koppel

Kevad võtab iga päevaga üha enam võimust ja loodus meie ümber hakkab tasapisi roheliseks muutuma. Nii isekasvavad kui inimese poolt külvatud taimed saavad peale pikka talvepuhkust taas õiguse elule ja arengule. Kui talinisu mõned nädalad tagasi lume alt välja hakkas püüdlema, olid taimed ilusad rohelised. Kuid seejärel muutusid põllud mingiks ajaks pruunikaks-violetseks ning see võis veidi hirmu naha vahele ajada, et kas nisu on nüüd talvega välja läinud.

Violetseks muutuvad lehed võivad olla tingitud ilmastiku tingimustest. Kui päeval on soojakraade juba piisavalt, kuid muld ikka veel külm ja taimede elutegevus selle pärast korralikult toimuda ei saa, siis on see taimedele stress ning meie näeme seda taimede värvi muutumise kaudu (lillakas värvitoon on seotud pigment antotsüaaniga). Taim ei saa külmast mullast toitaineid kätte kuid päeval on juba nii soe, et fotosüntees on alanud (fotosüntees algab kui temperatuur on üle 0° C). Fotosünteesi jaoks on aga taimel vaja toitaineid, mida külmast ja märjast mullast veel kätte ei saa, sest taime füsioloogiline seisund ei ole seoses mulla madalate temperatuuridega selleks protsessiks veel valmis. Taime kasv ehk vegetatsioon algab siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle +5°C. Antotsüaanidest tingitud värvimuutus võib olla taimel märk stressist, haigusest. Mõnel liigil ja genotüübil võib see olla ka tavapärane värv, mitte stressist tingitud.

Aprilli esimese viie päeva jooksul, mil käisin talinisu katseid vaatamas, olid talinisu põllud siiski taas roheka tooni võtnud. Vaatasin üle katsed Viljandi lähistel, Annikorus ja Jõgeval. Viljandi lähistel ja Annikorus olid nisu taimed veidi kaugemale oma arengus jõudnud. Kuigi Eestimaa on väike, võivad taimed oma arengus Põhja- ja Lõuna-Eestis erineda nädala või kahe võrra.

Taimede kasvu alguse kiirus sõltub ka mullastikust. Märjemad mullad on tavaliselt veidi kauem külmad ja seal on areng aeglasem. Talvekahjustusi hindasin 1-9 palli skaalas (1 pall = talvekahjustust ei olnud ja 9 palli = taimestik oli maksimaalselt kahjustunud).

Nisu külvisenorm oli 400 idanevat tera ruutmeetrile ja külv sai kõigis katsekohtades tehtud talinisule optimaalsel ajal. Seeme oli puhitud Bariton Ultraga. Viljandis oli talvekahjustus 17 sordi (sh 1 talitritikale ja 1 talispelta) keskmisena 2,8 palli ja Annikorus 18 sordi (sh 1 talitritikale) keskmisena 2,4 palli. Sordid olid mõlemas katsekohas suures osas samad. Põhiliseks talvekahjutuseks oli lumiseen. Jõgeval oli samade sortide keskmine talvekahjustus 4,3 palli. Üllatuslikult oli sel aastal keskmisest rohkem kahjustunud need sordid, mis varajasematel aastatel hea talvekindlusega silma paistnud.

Kõigis katsekohtades oli keskmisest veidi rohkem kahjustusi talitritikalel 'Ruja'. Jõgeval oli talinisudest veidi rohkem kahjustusi 'Skagenil', 'Edvinsil' ja 'Ruskel', Annikorus 'Creatoril' ja Viljandis 'Edvinsil'. Loodan, et nii 'Ruja' kui kõikide teiste sortide kahjustus oli selline, mis vegetatsiooniperioodi kulgedes ilusasti välja kasvab. Suure tõenäosusega on kahjustunud ainult lehed, võrsumissõlm on elus ja terve ja taimik taastub ilusasti. Seda kontrollin oma teisel talvekahjustuste vaatluse ajal aprilli lõpus, kui vegetatsioon on korralikult alanud ja kõik elusad taimed korralikult rohelisi lehti kasvatama hakanud.

Talvekahjustused Jõgeval, Annikorus ja Viljandis.  Foto: Reine Koppel /ETKI

Katse rajamist on toetanud Taimkasvatuse teadmussiirde programm.

Foto: Reine Koppel /ETKI

Reine Koppel, Eesti Taimekasvatuse Instituudi talinisu aretaja

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee