- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tolmeldajate kaitsmise eesmärgil täpsustati insektitsiidide kasutustingimusi
„Tolmeldajate ja keskkonna kaitsmise eesmärgil on kõige olulisem olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ning järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Eva Lind.
Vältimaks mitmeti mõistetavust on piirang „Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendlemise ajal“ asendatud konkreetsema kellaajalise vahemikuga 22.00-05.00. Öise pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga näiteks teraviljapõllust üle lendamisel või taimekaitsevahendi triivil. Lisaks kellaajalistele piirangutele ühtlustati ohulausete sõnastust ning täpsustati erandid.
„Vajadus üle vaadata ja muuta taimekaitse nõuded taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal tuli eriti teravalt ilmsiks 2017. aastal. Toona toimus ka laiapõhjaline arutelu, kus selle olulisust toonitasid kõik osapooled ja Põllumajandusamet on infolehed üle vaadanud lähtuvalt nendest kokkulepetest,“ selgitas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.
Tolmeldajate heaolu on kogu maailmas väga suure tähelepanu all ja sarnast praktikat järgivad ka teised Euroopa Liidu riigid. Näiteks on seatud insektitsiidide pritsimisele kellaajalised piirangud Lätis, Soomes ja Norras. Taanis võib mesilastele või teistele tolmeldajatele ohtlikke aineid pritsida vaid päikeseloojangust päikesetõusuni.
Iga taimekaitsevahendi kasutustingimused sõltuvad konkreetse toote riskihindamisest. Kui hindamise tulemusel leitakse, et esineb oht mesilastele ja teistele tolmeldajatele, lisatakse taimekaitsevahendi klassifikatsiooni ohulause, milles on täpsustavad ettevaatusabinõud taimekaitsevahendi kasutamisel.
Eestis kehtib endiselt üldine õitsvate taimede pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi õitseb, on keelatud taimekaitsevahendiga pritsida nii päeval kui öösel. See nõue, mis on kehtestatud määrusega „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“, kehtib iga taimekaitsevahendi, mitte ainult putukatõrjevahendi, kasutamisele.
Erand kehtib taimekaitsevahendile, mille riskihindamise tulemusena on lubatud pritsimine taimede õitsemisel ja see ei avalda mõju tolmeldajatele. Sellise toote infolehel on selgelt välja toodud kultuurid, mida õitsemise ajal tohib pritsida. Näiteks võib ohulause olla sõnastatud: „Õitsvat rapsi, rüpsi ja maasikat on lubatud pritsida ajavahemikus 22.00-05.00.“
Erand kehtib ka taimekaitsevahendile, mida on teatud kahjurite tõrjeks vajalik kasutada päevasel ajal, ning riski tolmeldajatele ei ole tuvastatud. Näiteks on maakirpu tarvis pritsida just rapsi tõusmete faasis päevasel ajal. Sellisel juhul on SPe8 lause sõnastatud „Erandina võib tõrjuda maakirpu päevasel ajal, kui põllul ei esine õitsvaid taimi.“
„Lähiajal on plaanis kõik erandid ja kasutusalad üle vaadata koos sektori ja teadlastega ning vajadusel neid laiendada, et põllumehel saaksid tehtud kõik vajalikud taimekaitsetööd ja samal ajal oleks keskkond hoitud,“ lausus Eva Lind.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Põllumajandus- ja Toiduamet võttis 2023. aastal kokku 456 proovi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele