Kulu põletades tapad väikesed metsloomad ja linnud

Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld mitte tegema ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Lisaks muudele ohtudele saavad tules hukka väikesed metsloomad, kahepaiksed, linnud ja roomajad.

Suurimas ohus on mõistagi väheliikuvad ja paiksed loomad, näiteks jänesepojad ja maaspesitsevad linnud.  Foto: Pixabay

Suure tuleohu tõttu on tule tegemine looduses keelatud ja keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Igal aastal on siiski juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Tuleroaks on langenud elamud ja kõrvalhooned ning ka inimesed ise on tules kannatada saanud. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid - putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad. Rikkumiste ja õnnetuste ärahoidmiseks teevad keskkonnainspektorid üle Eesti nö lõkkereide, tehakse ka ühiseid reide koos päästjatega. Eeskätt on aga vaja igaühe enda hoolivust ja ettevaatlikkust.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul hukkub mõttetu ja otseselt ohtliku kulupõletamise tulemusel väga palju elusorganisme, kes ei jõua ootamatu ja kiiresti leviva tule eest põgeneda. „Pea igal aastal saab kulupõlengu tulemusel surma ka mõni inimene ja hävib mõni majapidamine. Kulupõletamise asemel tuleb neid rohumaid hooldamise eesmärgil niita ja karjatada, siis püsib maastikupilt korras ning elustik elus,“ rõhutas Talvi.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul on suurimas ohus mõistagi väheliikuvad ja paiksed loomad. „Jänesepojad, varakult pesitsemist alustavad maaspesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega, meie erinevad konnaliigid ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ja ka pinnase ülemises tule poolt mõjutatavas kihis. Muusesas mardikaliikide hulgas on palju selliseid, kellel on oluline rolli biotõrjes meie aedades, põllumaal kahjurputukate hävitajatena, neist tuntuimad vast on röövmardikad jooksiklased,“ rõhutas Zingel.

TASUB TEADA

1.-17. aprillini 2019 on metsa- ja maastikutulekahjusid olnud 337 .

Eelmise aastate võrdlus

2016 2017 2018 2019

Märts 75 128 11 62

Aprill 482 423 352

Mai 375 588 309

Juuni 150 64 233

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931